-jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-)
-jah (+) -ei (-) 16. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegemist siis kui kahju tekitatakse -kindlustamata sõidukiga (+) -mootorrattaga (+) -trolli haagisega (+) 17. Liikluskahju esinemiseks vajalik tingimus on -kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel (+) -puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekkinud kahju vahel (-) -sõiduki valdajal on tekkinud tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega (+) 18. Kindlustusseltsil on tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustaja kehtivaid õigusakte rikkudes lahkus sündmuskohalt (+) -liiklusõnnetuse ajal istus juhi kõrvalistmel sõiduki alkoholijoobes omanik (-) -liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-)
kokkulepitud hüvitise summa, mis surma korral soodustatud isikule välja makstakse. Kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjal on õigus taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. https://www.swedbank.ee/static/life- insurance/tingimused_te_est.pdf HUVITAVAD FAKTID Kui kindlustatu teeb kahe aasta jooksul arvates elukindlustuslepingu sõlmimisest enesetapu, siis ei ole kindlustusseltsil üldjuhul kohustust hüvitist maksta. Seltsi kohustus võib jääda kehtima, kui enesetapp sooritatakse vaimutegevuse patoloogilise kõrvalekalde seisundis, mis välistab vaba tahte.
lahutatamisel, mille vara on kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise või muu taolise põhjuse tõttu. · Aegväärtus - ehitise kulumi võrra vähendatud taastamisväärtus. 7. Kindlustusjuhtum (olemus, teatamine, lahendamine) Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusseltsil selle väljamaksmise kohustus. Kindlustusjuhtum on teatud sündmus, mille toimumine on kindlustatud. Iga juhtumi puhul on oma protseduuri reeglid, kaasatakse kõiki võimalikke eksperte. Kindlustusselts palub koheselt kindlustusjuhtumist teatada. 2 Elukindlustuslepingute puhul kindlustatu peab pöörduma aarsti poole, ning vajadusel tuleb kirjutada ka avaldus politseile
(maksudest) ei piisa. Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks peab inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima kindlustuslepingu ja tasuma sissemaksed. Õnneks ei juhtu iga autoga avariid, mistõttu kogunebki kindlustusseltsil sissemaksetest piisav summa, millega kahjusid korvata. Sotsiaalkindlustus on selle kaasosaluse põhimõtte üle võtnud, mis tähendab, et hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu
Kindlustusportfell on ühe kindlustusandja käes olev kehtivate kindlustuslepingute kogum koos nende juurde kuuluvate reservidega. Kindlustusseltsi poolt enda kanda võetud üksik suurim risk ühe kindlustusobjekti suhtes võib olla kuni 10 protsenti omavahenditest (ülejäänud peab olema edasikindlustatud) ja erinevate kindlustusriskide summa ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või ületada 20 protsenti omavahenditest. Näiteks kui kindlustusseltsil on mitmeid kindlustuslepingud, mille omavastutus ületab 10% nõuet omakapitalist siis edasikindlustuslepingud võivad muutuda kehtetuks. Sel juhul on petetud edasikindlustajat, kui reaalne omakapital ei vasta edasikindlustusseltsile väidetule, sest siis on edasikindlustuspreemiat makstud vähem kui ta oleks tegelikult pidanud maksma. Mida suurem on kindlustusseltsi omakapital, seda suuremaid riske ta saab võtta ja seda odavam on tema edasikindlustamise hind.