kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised. Ehitusmaterjalina kasutati Eufrati ja Tigrise kallastel leiduvat savi, millest tehti tampsavi, toortelliseid, põletatuid telliseid. Kasutati ka veel kive ja ka puitu, mida veeti sisse. Telliste sidumiseks lubimörti. Mesopotaamia alade ehitajatel puudus igasugune materjal nii laetalade kui ka sammaste tarvis, olid nad sunnitud leiutama võlvid. Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus.
vaadelda ühtse tervikuna Mesopotaamia kultuurina. Uusbabüloonia vallutamisega pärslaste poolt 539.a eKr katkes Mesopotaamia alade ühtne areng. Väljakujunenud arhitektuurivormid leidsid mõningat kasutamist pärsia arhitektuuris. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3.at eKr Protsessioonitee lõvi Taastatud Istari värav Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6.saj eKr (rekonstruktsioon) Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitused, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt, puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks,miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund
Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused
–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr Kõrgetasemeline irrigatsioonitehnika võimaldas ka paleedes ja ülikute eluhoonetes
annaabi.ee 
