4. Järelpäringud- meetod seisneb selles, et audiitor hangib infot vastavatelt spetsialistidelt. Säästlik meetod, mis aitab ressursse kokku hoida. 5. Analüütiline kontroll- Viiakse läbi analüüs. Ressursi mahukam ja aega nõudvam. Põhjalikum ja sügavam meetod, mille tulemused on ka kindlamad ja õigemad. OLULISUS JA AUDITEERIMISE RISK Auditi käigus tuleb audiitoril sooritada erinevaid kontrolli protsetuure, selleks et jõuda küllaldase kindlustundeni kas aastaaruanded kajastavad finantsseisundit ettevõtte tegevuse olulises osas õigesti ja õiglaselt. Säilib alati see risk, et audiitor ei pruugi leida kõiki olulisi vigu, kuna auditeerimine on pisteline. Olulisuse mõiste viitab üksiku ebatäpsuse või vaadeldavate ebatäpsuste kogumi suhtelisele mõõdule, mis arvestades hinnangute taustsüsteemi tekitab võimaluse, et finantsinfole hinnangu andja laseb ennast nendest ebatäpsustest mõjutada. Igaks juhtumiks sobivat mõõtu pole olemas
Järelpäring aitab audiitoril säästa ressursse ja aega. 5. Analüütiline kontroll seisneb majandulike näitajate, nende muutuste ja hälvete analüüsis, et oleks loogiliselt võimalik fikseerida näitajate omavahelisi seoseid ehk tegemist on finantsanalüüsiga. Olulisus ja auditeerimisrisk Kujundades oma arvamust majandusaasta aruannetest sooritab audiitor mitmeid kontrolliprotseduure, et jõuda piisava kindlustundeni, et aastaaruanne peegeldab ettevõtte seisundit õigesti ja õiglaselt. Arvestades auditi pistelist iseloomu ja sisekontrolli võimalikku varieerumist, säilib alati võimalus, et suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi loob eelduse, et asjatundlik finantsinfo kasutaja laseb end neist ebatäpsustest mõjutada
vastava valdkonna asjatundjale ja mitte hakata ise endale asja selgeks tegema. Spetsialist suudab ilmselt anda adeksvaatse vastuse suhteliselt kiiresti. 5. Analüütiline kontroll – mis seisneb näitajate muutuste, hälvete ja nende põhjuste tuvastamises ja analüüsis. Tegemist on finantsanalüüsiga. Auditeerimisrisk ja olulisus Kujundades oma arvamust aruannetest tuleb audiitoril teostada erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda piisava kindlustundeni kas aasta aruanne peegeldab firma tegelikku seisu õigesti ja õiglaselt. Arvestades auditi väljavõttelist iseloomu ja sisekontrolli taseme olulist varieeruvust säilib alati võimalus, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või vaadeldavate ebatäpsuste ühisele mõõdule, mis arvestades üldist taustsüsteemi, loob tõenäosuse, et teadmistega finantsinfo kasutaja võib selle tõttu langetada ebaõigeid otsuseid. Praktikas ei
kajastavad finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt. Audit tuleb korraldada nii, et hõlmab adekvaatselt kõiki kliendi olulisi raamatupidamisaruannetes kajastatud olukordi või tegevusi. Audiitorettevõtja peab veenduma, et raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavad õigete ja õiglaste aruannete koostamiseks. Seetõttu peab audiitorettevõtja läbi viima kõik vajalikud kontrolliprotseduurid, et jõuda piisava kindlustundeni selles, et raamatupidamisaruanded on kvaliteetsed. Tulenevalt audiitortegevuse testiiseloomust või väljavõttelisest iseloomust ning sisekontrollisüsteemi tegevuse suhtelisest piiratusest säilib alati risk, et audiitorid ei avasta auditeerimise käigus kõiki olulisis vigu. Audiitor peab eristama riskivaldkonnad. Kui ettevõtte aruanded on auditeeritud, siis ei anna see alust hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ning samuti kinnitust sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik.
annaabi.ee 
