tähtsate isikute matmiseks. Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke. Kõige suurejoonelisemalt kujutati raamatute kaasi, mis võisid olla kullasepa ja juveliirikunsti meistriteosed. Romaanistiil Keskaja esimene ühtne kunstistiil 10- 12 saj. Lääne- Euroopas. Tähtsaim valdkond on arhitektuur. Ristiusk oli kindlustumas laiadel aladel. Toimusid pidevad palverännakud pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline, kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni: 1) ümarkaar (aknad, uksed) 2) väikesed aknad 3) raskepärane mulje 4) sobiv kaitse otstarbeks 5) kaunistusi on vähe 6) mulje nagu oleks hoone geomeetrilistest kujunditest koosnev.
kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa, milles väljendus tolle zanri moodsate võtete oskuskilk valdamine ja kalduvus luua lõbusat kirikumuusikat. Sellest olulisemaks osutus tema esimene 1755. Aasta kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembelise mõisniku Karl Joosep Edler von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas Haydn kõigepealt mitu keelpillitrio ja seejärel
katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes! Siin võis kuulda nii austria, tsehhi, ukraina, horvaadi kui ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur loomeanne. Krahv Morzini kapellmeistrina töötades oli Haydn armunud ühe oma tuttava, Viini parukameistri Johann Peter Kelleri nooremasse tütresse theresesse ja kavatses neiuga tõsimeeli abielluda. Ent piiga pidas teadmata põhjustel paremaks vanematekodust jalga lasta ja tema isal ei jäänud muud üle, kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Ja Haydn võttis selle ettepaneku vastu
tõlkematerjale. Põhiautoriteks olid G. Suits (toimetaja), Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Johannes Aavik. Ei oma ilukirjanduslikus ega teoreetilises osas ei arvestatud laiema lugejaskonna maitse ega huviga. Lugejaskond pidi jõudma ajakirja tasemele, mitte vastupidi. Tegelikkuses see aga nii kiiresti ei läinud, mis kajastus ajakirja tuludes-kuludes ja mis oli suuresti ajakirja seiskumise põhjuseks. Ajakirja seisund oli selleks ajaks kindlustumas: esimesed kitsamalt suunitletud erialaajakirjad ilmusid ajalehtede lisadena, kuid 1911 ületas iseseisvate ajakirjade arv ajalehtede arvu (1914 oli 30 ajakirja kõrval 12 lisalehte). Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson 1868 1941 Sündis Viljandimaal Mursi talus põlise taluperemehe pojana 22. dets 1868. Peres oli 9 last. Isa suri varakult. JT õppis rääkima alles 3aastaselt, lugema hakkas 10aastaselt. Tema kooliajast teatakse, et oli vagune ja tark poiss, kes oli rohkem omaette ega
annaabi.ee 
