Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli kodukariõigus (õigus talupoegi peksta), kuid makse ja koormisi ta tõsta ei saanud, aga kui ta seda tegi, oli talupojal võimalus ta kohtusse kaevata. 17
Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure sõja lõppedes on ka Nõukogude võim muutunud leebemaks, kuid okupatsioonivõimu taastamisega algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda. 1945
Vaatamata sellele, et juba Karl IX-le oli talupoegade pärisorjus vastumeelne, kuna Rootsis endas olid talupojad vabad ning neil oli isegi oma esindus Riksdagis, jäid eesti talupojad siiski sunnismaisteks, kellel oli keelatud oma elukohta vahetada ning keda mõisnikud võisid soovi korral nii müüa, osta kui vahetada. Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale. Talupoegade õigusi küll kärbiti veelgi, kuid mõned neist siiski säilisid. Paljud mõisnikud kasutasid innukalt oma kodarikuõigust ehk õigust omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, sest siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Samas oli Eestimaal kõrgem kohtuvõim mõisnike endi käes. Kuid Stockholm ei olnud kaugel ja põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees.
Denikini armee vallutas 13.okt Orjoli, Moskvani oli 200 km, sinna koondas Punaarmee väejuhatus oma põhilised jõud, saavutas jõudude ülekaalu ja andis vastulöögi. Seal olid mitu päeva ägedad, ohvriterohked lahingud, Denikin paiskas kogu oma ratsaväe lahingusse, põrkas kokku esimese punaarmee ratsaarmeega, sai lüüa ja oli sunnitud koos ülejäänud valgetega taanduma. Taandumine toimus korrapäraselt, järk-järgult, vastavalt käskudele, kindlustudes erinevatel joontel, ei tekkinud paanikat ja põgenemist. Uusi jõude polnud kuskilt võtta. Denikini tagalas tegutsenud Nestor Mahno, anarhistlik roheliste vägi, pöördus sel perioodil valgete vastu. 1920 alguskuudel taandus Denikini armee Krimmi poolsaarele, loovutades kogu Lõuna-Vm ja Ukraina punastele. Üks osa Denikini vägedest ja tema enda staap oli relvajõudude põhimassist lahutatud, sunnitud taanduma Põhja-Kaukaasiasse, jaan-veebr evakueeriti
annaabi.ee 
