uus, noor hertsog Ludovico Sforza, kes pakkus Leonardole võimaluse rakendada rohkem oma erinevaid andeid. Nimelt ei tulnud tal siin töötada mitte ainult maalikunstnikuna, vaid ka arhitekti ja insenerina. Leonardo ametinimetuseks sai ,,hertsogi maalikunstnik ja insener". Tema tööülesannete ring oli lai: portreede maalimine, dekoratsioonide ja kostüümide kavandamine õukonna pidustuste ja etenduste jaoks, linna kaunistamine skulptuuridega, nõuannete jagamine sõjaliste ehitiste ja linna kindlustiste rajamisel ning masinaehituses. Oma eluajal viis ta lõpule kõigest ligikaudu 25 maali ning ainult umbes 10 neist on säilinud. 1483-85. aastal maalis ta Madonna kaljukoopas esimese varjundi. Õukonnakunstnikuna oli Leonardo ülesandeks portreerida inimesi Ludovico Sforza õukonnas Milanos. Enamik tema portreesid kujutavad naisi, kes on jõukate ja kuulsate aadlite abikaasad. Nad näivad noored, ilusad ja muretud. Ositi on need portreed ehk
Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal. Iru linnusel leidub küll rohkesti jälgi pronksiaegsest asulast, kuid tolleaegseid kindlustiste jäänuseid pole leitud. Kindlustatud asulaks nimetatakse seda eelkõige sarnasuse põhjal teiste taoliste muististega. Iru linnus asub samas looduslikul väga järskude nõlvadega künkal Pirita 4 jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni
tsentraliseerumine ja klasside kujunemine. Keskminose I astmel olid väikestel kõrgendikel paiknevatel paleedel veel omaenda kaitserajatised, kindlustatud eesõued, tugeva vundamendiga tornid, madalad müürid ja kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned. Ehitised koondatud ümber siseõue, fassaadid hästitöödeldud kiviplokkidest, erinevad tasapinnad ja laod ühendatud treppidega. Paleed mitmekorruselised. Sisehoovist ida pool valitseja eluruumid, läänes laod, nende peal uhked saalid. Lisaks kesksele sisehoovile oli igal paleel ka lääneõu. Pindalalt kõige suurema osa paleedest: töökojad, laod,
Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse
annaabi.ee 
