konstruktsiooniga. Võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks. Kirikute fassaadid on tihti üle kuhjatud ehisviilude tornikeste ja kujudega. Kõige rikkalikumad gootika näited asuvad Roueni linnas Normandias. Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Prantsusmaal on säilinud näiteks Pierrefonds’i linnus ja Caracassonne’i linnamüür, paavstide kindlustaud loss Avignonis ja eriti kaunis looduslikus ümbruses Normandia rannikul väikesel kaljusaarel asuv Mont Saint-Micheli klooster.
Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed
õppimisvõimalusi. Tänapäeval on noorte jaoks tähtis kõrgharidus ja hea töökoha leidmine. See on loomulik, igalt gümnaasiumilõpetajalt oodatakse edasi õppima minekut. Ka mina olen kindel, et soovin minna ülikooli ja omandada soovitud haridus. Oleneb muidugi erialast, kuid enamasti võtab õppimine väga kaua aega. Laste saamiseks tänapäeval paljudel inimestel enam aega ei jää. Tihti jäädakse ootama hetke, mil pere oleks rahaliselt kindlustaud. Paljudel ülikoolidel on mitmesugused tasuta õppimisvõimalused, stipendiumid ning toetusrahad, kuid lastetoetused ja palgad, et lastele vajalikku elukeskkonda luua, on jätkuvalt väga madalad. Viimasel ajal on olnud meedias väga palju juttu kooseluseadusest. Kuigi mind see väga ei puuduta, olen ma rahul, et see lõpuks vastu võeti ning ma ei saa aru miks selleks üldse Riigikogus mitut lugemist vaja oli. Ma ei mõista miks nii paljud inimesed selle vastu on. Minu arvates on see
osapooltel leida iseendid ja selles tegeleda osapooltevahelise suhtlemise taastamisega. Lepitaja ülesanne ei ole konflikti lahendada, vaid aidata osapooltevahelise suhtlemise kaudu neid jõuda oma konflikti lahenduseni. Kuidas toimub lepitamine? Lepitamine on protsess, mis läbid kindlaid astmeid. On oluline, et osapooled teaksid, kuidas lepitamisprotsessis käituda. Seepärast algab lepitamine käitumisreeglites kokkuleppimisega. Seejärel peab mõlemal osapoolel olema kindlustaud oma vajaduste, arusaamade ja tunnete väljaütlemise võimalus. Lepitaja ülesanne on tagada, et osapooled üksteist ära kuulaksid ja jõuaksid kokkuleppele konflikti põhiküsimuses. Sellele järgneb lahenduse vaagimine, kus kaalutakse võimalikke lahendusvariante. Lõpuks püütakse 17 jõuda otsuseni, kuidas edasi toimida. Vajadusel sõlmida osapoolte vahel suuline või
Tartus,kus esialgu säilis esialgu raad säilitas oma jurisdiktsiooni. Tartu elas üle mitu küüditamist, raad saab sellest ka kannatada, mistõttu raad tegelikult vaid nimeline. Pärnu osas tõenäosus suurem, teada ühe bürgenmeistri säilimisest, kuid võib olla ka vaid aunimetus. 80ndate a teadetest on teada, et linnad olid masendavas olukorras, oli näha nende endist ilu, kuid palju polnud sellest enam säilinud. Samas olid venelased kõvasti oma linuseid liivimaal kindlustaud. Vene- Rootsi suhted 16 saj lõpus 17 saj alguses Konflikt, mis 1570 puhkes, lõpeb 10 augustil 1583 sõlmitud Pljussa relvarahuga. Sõlmiti kolmeks aastaks. Järgenvatel aastatel oluline , et märtsis 84 sureb Ivan IV. Tema asemel tõuseb vene troonile Fjodor (1584-1598). Fjodor ja rootslased on huvitatud relvarahu pikendamisest, sõlmitakse II relvarahu rootslastega. 29 juuli 1586 sõlmitakse neljaks aastaks relvarahu. Läbi pidi saama 1590a alguses. Vaatamata sellele, et mõlemal riigil on