Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - usklike hulgas on see tuntud "püha puuna". Purtse kindluselamu Oletatav ehitamisaeg 1533-1565 Johann Taube ajal. Restaureeritud 1988-1990.a. Purtse kindluselamu on Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud ja pälvis 1990.a. Eesti parima ehitise tiitli. Ajalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi
sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused. On tore, et rikkamad rüütlid ehitasid suuri linnuseid, kuna tänu nende säilimisele oleme saanud informatsiooni keskajast. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse keskajal armastatud rüütlikirjanduses. Tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi, lisaks ülistati rüütli truud armastust. Eristusid kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad saadi traditsioonilisest
läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses
läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses
elutorni taolise põhiplaaniga hooned, mis kõik kokku on ilmselt moodustanud kunagise linnuse tuumiku. Eriti intrigeeriv on väravatorniga külgnev kaheruumiline paksude müüridega hoone, mis selgesti asetseb kogu säilinud kompleksi keskmes. Vägisi tekib mulje, et tegemist võib olla tüüpilise kaheruumilise ja V.Raami liigituse järgi nn Pohja-Eesti tüüpi kindluselamuga, st linnuse kõige vanema osaga. Kui V.Raam peab Purtset otseseks Järve kindluselamu geneetiliseks järglaseks, siis lahtiseks jääb Järve linnuse otsese eeskuju küsimus. Kas ei võinud see asuda samas lähedal Edisel, mis on ilmselgelt vanem kui Järve. Sarnased on ka põhiplaanid. Paulucci plaanile tuginedes saab umbkaudselt tuletada kogu kompleksi mõõtmed. Nimetatud kaheruumilise hoone välismõõtmed oleks 10x14 m (Järve 11,5 x 17,5 m, Purtse veelgi suurem). Selgelt on märgatav suurenemise tendents. Edisel pikkuse laiuse suhe 1,4, Järvel 1,5
annaabi.ee 
