Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist.
.................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Antud töö keskendub Kuressaare piiskoplinnuse ajaloole. Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv - Kuressaare piiskoplinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eestis ning pakub erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitset ülestõusu või sõja korral
Pöide kindluskirik Saaremaal. XIV sajandi keskpaik. Järva-Jaani kirik Järvamaal. Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a. Kindlusehitisi Eestis. Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj. Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj. Paide Vallitorn. 1265. Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel.
Elamute siseruumide seinad olid kaunistatud maalingutega ( kokku 4 stiili, neist kaks veel vabariigi - aegsed ). Eramajad kuulusid aga ainult jõukatele patriitsidele, vaesed vabad kodanikud elasid üürimajades, mida näiteks esimesel sajandil loendati Rooma linnas üle 40 000. Üürimajad ehitati mitmekorruselistena, millel ainult alumised korrused olid tellistest või savist, ülemised aga puidust või isegi puuokstest punutisena ning ülekrohvituna. Roomlaste kindlusehitisi saab jälgida Rooma 3. saj. ehitatud Aurelanuse müüri järgi - see oli ligi 19. km. pikkune 380. kandilise torni ja 16. väravaga müür. Linnamüüri ehitamine ümber linna andis aga tunnistust muudatustest impeeriumi seisundis, mis kulmineerusid Rooma riigi jagunemisega Ida ja Lääne - Roomaks ning viimase langemisega 476. a., mis ühtlasi tähistab antiikaja lõppu. Selleks ajaks oli Roomas tugevasti juuri ajanud 4. saj. riiklikuks usundiks
annaabi.ee 
