Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisiline mõjutamine, eesmärgiga esile kutsuda uuritavale sekundaarkujutlusele vastav sündmus Vaatluse ja katse erinevus - katse erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil Mõõtmine - mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega
vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine, inimese surm, asja suurus, tegelikkuses öeldud sõnad. 2. Kindlaviisiline inimkäitumine. Kui näeme kedagi kellelegi rusikaga näkku löömas, siis tajume et tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega tekitaja poolt tahtlikult. 3. Sotsiaalne kogemus. Me tugineme kogemusel ja jõuame järeldusele, et lööja soovibki tekitada tervisekahjustust. Peab teadma kogu situatsiooni, millega öeldud sõnad ja tekst on seotud. Vahetust tajumisest ei piisa subsumeerimise jaoks.
ümbermagneetumine. Demagneetimine on ferromagneetiku viimine oma magnetvälja täieliku puudumise seisundisse. Magnetiline mälu- ferromagneetik säilitab endas infot talle kuulunud magnetväljade kohta. Magnetväli on pöörisväli, sest jõujoon on kinnine. Kõik joone punktid on samaväärsed. Heli magnetilisel salvestamisel muudetakse helivõnkumised mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Selle voolu magnetväljaga tekitatakse magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine. Lint liigub helivõnkumistele vastavat magnetvälja esile kutsuvast seadmest, helipeast mööda. Helid jäädvustuvad lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli mähises voolu. Kõlar muudab võnked uuesti helivõngeteks. Video salvestamisel kasutatakse mitut helipead. Arvuti magnetketaste puhul töötab metallide segu.
- Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
- Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad paljud elulised asjaolud, mis põhinevad tajumisel. Nt: kehavigastuste tekitamine, inimese surm, asja suurus, tegelikkuses öeldud sõnad. 2. Kindlaviisiline inimkäitumine. Kui näeme kedagi kellelegi rusikaga näkku löömas, siis tajume et tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega tekitaja poolt tahtlikult. 3. Sotsiaalne kogemus. Me tugineme kogemusel ja jõuame järeldusele, et lööja soovibki tekitada tervisekahjustust. Peab teadma kogu situatsiooni, millega öeldud sõnad ja tekst on seotud. Vahetust tajumisest ei piisa subsumeerimise jaoks. 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 10.1Grammatiline tõlgendamine
monitor teeb sellest ,,elektromagnetkoodist" visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud
monitor teeb sellest ,,elektromagnetkoodist" visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud
annaabi.ee 
