Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega. Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku inimese keha kaalust
tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja
jumalaid, kes olid loodusnähtuste isikustatud kehastused (võrreldav kreeka usundiga). Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi. Aarja usund pani rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks. Lisaks oli nende usundil veel kaks olulist koostisosa, mida Induse oru kultuuris ei esine: kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Usuelus oli kõige tähtsam preester, kõige lugupeetum oli pereisa seisus, kõige kõrgemaks väärtuseks oli hõimutruudus ja kõik, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada. Tegeleti loomade ohverdamisega, kuna ohvriand oli oluline suhtlemisvahend jumalatega, et saavutada sõjaõnne, saada lapsi, religioosse elu lõppeesmärk oli taevasse pääsemine. Taeva all mõisteti käesoleva elu täiustatud kuju
Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on ühenduses pea- ja seljaajuga. Tundenärvid toovad signaale tundeelunditest ja liigutusnärvid viivad käske näiteks lihastesse ja näärmetesse. Need närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe. Ganglionid on väikesed moodustised närvide teedel, neis toimub erutuse ümberlülitumine sünapsite abil. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Peaaju seos mäluga Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu
annaabi.ee 
