Sel aja lipsab Raskolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Kui uuesti ales minev seltskond on möödunud, siis põgeneb ta koju. Seal jääb ta magama. Järgmine päev annab teenija talle kutse politseijaoskonda. Raskolnikov peidab saagi tapeedi taha ja läheb jaoskonda. Seal saab ta teada, et korteri perenaine nõuab seaduse kaudu üürivõlga. Ta kuuleb ka juttu liigkasuvõtja mõrvast ja minestab. Kui ta pärast koju läheb, siis otsustab ta saagi kindlamasse kohta peita. Ta võtab kogu varastatud kraami ja viib selle ühte hoovi, kus paneb kivi alla. Siis läheb ta Razumihhini juurde, isegi teadmata miks. Razumihhinil on käsil tõlketöö ja ta pakub, et Raskolnikov tõlgib poole sellest ise ja saab pool tasu. Raskolnikov võtab töö alguses vastu ja lahkub, kuid tuleb tagasi ja annab ka töö tagasi. Ta läheb koju ja on 3 päeva kõrge palavikuga voodis ning sonib. Kui ta toibub, leiab ta enda juurest
Paranes ka kaubandus ning suhtlus maa- ja linnarahva vahel. Talupojad muutusid ka majanduslikult kindlustatumaks ning hakkasid üha enam huvituma kultuurist. Võeti osa mitmetest seltsitegevustest ning rahvuslikest üritustest. Kultuuriliselt ja ideoloogiliselt oli Eesti ärkamisaja lõpuks üsnagi ühtlane. Võib väita, et Eesti kui natsioon oli sündinud. Ärkamisaja nelikümmend aastat olid eesti rahva suureks hüppeks tulevikku. Paremasse ja kindlamasse tulevikku. Kokkuvõte Eesti kultuur on tugevasti mõjutatud saksa kultuuriruumi poolt, mis omakorda on mõjutusi saanud Ladina-Euroopa katoliiklusest. Seega on eesti kultuur justkui hübriid, kus on omavahel segunenud rahvus- ja euroopalik kultuur. Tee eestlaste eneseteadvuse kasvuni pole olnud kerge. Seda eelkõige mitmete vallutuste, sõdade, nälja- ja katkuepideemiate tõttu. Siiski leidus eesti talupoegades jõudu, et vabaneda täielikult
üleujutuste ajal elamiseks ja ka nende osaliseks kontrollimiseks tehnika areng viis kanalite ja tammide ehitamiseni. Põllumajandus on egiptlastele alati tähendanud arvestamist astaaegade ja nende vaheldumisega. Niiluse oru elanikud jagasid aasta viljatöötlusest lähtudes kolmeks osaks: 1. Ujutusperioodi kutsuti Akhetiks. See kestis praeguseid kalendrikuid kasutades juulist detsembrini. Selle aja jooksul olid põllumaad vee all. Loomad viidi selleks ajaks kindlamasse kohta, muidu oleksid nad võinud uppuda. 2. Vee äravoolu periood oli Brt (maa taasilmumine või seemnete ilmumine) ehk Peleto. See oli jahedaim aastaaeg ja kestis detsembrist märtsini. Selle ajal külvati seemned ja kasvatati vilja. 3. Märtsist juulini kestis suvega võrreldav kuiv aastaaeg Shmo. Siis oldi tegevuses vilja ladustamisega. "Kui Niiluses toimuvad ujutused, jõuab tema vesi deltasse ning Liibüaks ja Araabiaks
kõik vaevaga kogutud hoiused. Ülemnõukogu liige Tõnis Mets (Rahva Hääl, 25.12.1991): ,,Kui asi jätkub, võib Eesti krooni käibele tulles tekkida olukord, kus hoiustatud autoraha eest saame osta suvemütsi." Septembrikuistes sularaha järjekordades seisjad arvasid, et rahasabade eest tuleb tänulik olla härra Otsasonile, kes oli teleris esinedes kutsunud inimesi paigutama oma rublasid otstarbekamalt ja kindlamasse paika, kui seda on Hoiupank. Hoiupanga esimees Ruslan Dontsov (Õhtuleht, 21.09.1991): ,,Ega ju Otsason teleri päris valet juttu ei ajanud loomulikult on kasulikum raha teenima panna, osta kinnisvara, kindlate ettevõtete aktsiaid. Iselugu, kui palju meie inimestel on selleks võimalusi." Teleesinemises oli Rein Otsason öelnud, et viimane asi, mis ta teeks, oleks raha sukasäärde panna. R. Dontsov arvas siiski, et niigi pingelises olukorras ajas see inimesi veel rohkem närvi.
annaabi.ee 
