Artikkel 10. Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Artikkel 11. 1. Igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. 2. Kedagi ei või süüdi mõista kuriteos mõne teo või tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse või rahvusvahelise õiguse järgi. Samuti ei või määrata raskemat karistust, kui see, mida oleks võinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. Artikkel 12.
§ 15 erapooletule kohtule Artikkel 11. Igal kuriteos süüdistataval EV Põhiseaduses ka: Keegi ei § 22. inimesel on õigus ole kriminaalmenetluses sellele, et teda loetakse kohustatud oma süütust süütuks kuni tema tõendama. süülisuse Kedagi ei tohi sundida kindlakstegemiseni. tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12. Igaühel on õigus perekonna- ja Sisult sama. § 26, 32, 33 eraelu puutumatusele. Artikkel 13. Igal inimesel on õigus riigi Sisult sama. § 34, 35, 36 piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. Artikkel 14. Igal inimesel on õigus EVPS-s pole kirjas midagi § 35
- tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus; - mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; - ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; - isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni; - isikuandmete parandamise korral viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. } Isikuandmete töötleja on kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks:
1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni; 6) isikuandmete parandamise korral viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Õiguste kaitse: Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse turvameetmete või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300
millele saab esitada määruskaebuse. Kohtumäärused, mis ei ole tehtud istungil, tuleb vormistada kirjalikult. Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. 29. menetluse peatamine, lõpetamine ja avalduse läbivaatamata jätmine Menetluse peatamise kohustuslikud alused: Kui pooleks olev füüsiline isik sureb või juriidiline isik lõpetatakse – kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni; Poole tsiviilprotsessiteovõime kaotusel – kuni eeskostja määramiseni; Kui asja ei ole võimalik läbi vaadata enne teise asja läbivaatamist – kuni teises asjas kohtuotsuse jõustumiseni; Kui dokumendid on vaja kätte anda välisriigis – kuni dokumentide kätte andmiseni; Kui sama hagi on esitatud välisriigi kohtus – kuni selgub, millise riigi pädevusse asi kuulub. Kohtu valikul võib menetluse peatada:
1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni; 6) isikuandmete parandamise korral viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Isikuandmete töötleja on kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks:, sh
- Tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus - Mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viitamata kasutusele vajalikud abinõud, - Ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega, - Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. - Isikuandmete parandamise korras viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmed edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Andmetöötleja on kohustatud tagama, et andmeid ei saaks kätte kolmandad isikud ning organisatsiooni sees isikuandmeid töötlevad isikud oleksid piisavate
tingimused on halvemad, kui süüdimõistetutel ning enesetappude arv vahistust kandavate isikute hulgas on kõrge. Samuti peavad vahistatud igapäevaselt taluma privaatsuse rikkumisi, kui neid läbi otsitakse ning otsest ohtu teistelt vahistatutelt ning kinnipeetavatelt.52 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 11 sätestab, et igal kuriteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. EIÕK artikkel 6 lõkest 2 aga tuleneb, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Süütuse presumptsiooni Eesti õiguses 49 Murdoch, J., The treatment of prisoners: European standards. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2006, lk 175. 50 Sama. 51 Stubbs, J
annaabi.ee 
