kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata. Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi). Maa- puit, kivid, muld, erinevad rohelised taimed sh. kindlasti sõnajalad, roosa kvarts jne. Õhk- avar, valgusküllane , heledates toonides ruum. Tuli - elektri kamin ja elektriküünlad, (tuleohutust arvestades), soolalambid. Vesi- väike sisekjunduses kasutatav kosk, milles voolav vesi, sinised pehmed toonid jne. Kooli inventaris on oluline roll ka musikariistadel, sh erinevad põnevad rütmipillid
piirangute seadmise aspektist lähtudes. Ühelt poolt, majanduse arengutase määrab sotsiaalse arengu, looduskeskkonna kaitse jne võimalused. Teisalt, keskkonnakaitse nõuded, sotsiaalsed vajadused jms kujundavad majandusprotsesside võimalike arenguvariantide raamistiku. Selline käsitlus võimaldab saavutada juhitava protsessi lokaalse optimumi mingil fikseeritud ajamomendil. Pikas perspektiivis võib kindat ajapiirangut arvestav arenguvariant osutuda mitteoptimaalseks või koguni jätkusuutmatuks. - Dünaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada lühiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. - Struktuurselt tasakaalustatud jätkussuutliku käsitluse eelduseks on oskus hinnata ühes ühiskonna
eest makstav tasu. See, et pole välja toodud mullikate arvu, ei muuda lepingut kehtetuks. Keerukamate lepingute sõlmimisele eelnevad tihti läbirääkimised. Lepingueelsed läbirääkimised-protsess, mille käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe /lepingu pooled määravad kindlaks lepingu tingimused. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Läbirääkimiste pidamisel tuleb arvestada kahe olulise põhimõttega tulenevalt VÕS § 14: Läbirääkimised tuleb pidada heas usus,(tahe leping sõlmida, ei tohi varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes
vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed läbirääkimised lepingu sõlmimisele eelnev etapp, kus valitakse partnerid, räägitakse läbi lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid
vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed läbirääkimised lepingu sõlmimisele eelnev etapp, kus valitakse partnerid, räägitakse läbi lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid