kohkund muidu nägi see halb välja, põsed pidid olema ka punakad. Ehetena kanti kette, kaelakeesid, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Sõrmuseid oli naistel käes palju, kuni 20 võis olla ühel rikkamal daamil sõrmes. Sõrmused olid nagu raha, kui oli vaja vaestele annetada siis daam poetas ühe oma sõrmuse, kuigi väga tihti seda ei tehtud. Kindaid kanti ka ehetena, kinnas oli üks tähtsamaid armupante, see anti oma väljavalitule, et ta saaks sinu truuduses kindel olla ja see kindapaar pidi andma õnne lahingus. Kinnaste peal kanti ka sõrmuseid ja nendega isegi söödi. Üks suurim solvang oli kui kindaga kedagi löödi. 5 Allikad http://www.pealinn.ee/arhiiv/keskajal-pidi-naised-maa-kohal-graatsiliselt-holjuma- n135989 http://www.hansapaevad.ee/praktiline-info/keskaegsed-kostuumid/ http://www.postimees
Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või peiupoiss peab panema kirstu keskele ja igale nurgale mündi, peale seda avatakse kirst. Raha saab noorik endale Veimed on kirstus veimevaka sees. Pruudivend toob veimevaka pea peal lauale, mille taga istub noorpaar ning isamees ja kaasanaine. Isamees kutsub veimede saajad ükshaaval nimepidi ,,pulma". Veimed ulatab saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka ja kindapaar on täiend anded. Vasakul olev pruut annab kas sukad või kindad, need on pooled anded. Pulma ametimehed saavad suured kimbud, kus on särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena antakse veimed ämmale ja äiale, siis saavad pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Iga veimekimbu saaja peab kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine on traditsiooniline. Pulmad lõpetatakse nooriku tantsimisega (,,pulmade lõhki tantsimine"). Kõige tavalisem
Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Pruudivend tõi veimevaka pea peal lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena anti veimed ämmale- ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega.
kuulnud Kelli ja Eeriku suheteist, Toora Jookuse saadetud pakist ning see tekitas neile palju häbi, isegi nii palju et Peeren andrese tütar enam Eerikut ei taha. Eerik sai vanematelt selle tüki pärast aga vitsa. Ema ja Isa panid uhked riided selga ning läksid Matt Ruhve poole jutuga, et ehk saaks Eerik talvel temaga hülgejahile. Kui seal asjad kokku lepitud siis minna Peeren Andrese juurde, sealgi räägitakse tühjast- tähjast. Aga kogu külaskäigu eesmärgiks oli jätta lauale kindapaar. Kui kindad endale jäetakse, siis on Eeriku kosjad vastu võetud ja kui ei, siis on häbi. Kui vanemad koju läksid, siis nad ei võtnud pühapäeva riideid seljast ära vaid ootasid kõigi nendega , et äkki tulevad varsti uudised. Ema saatis Eeriku metsa või randa, Eerik läks metsa. Metsas ta aga hakkas jälle pühalaulu kisendama. Sel ajal kui Peeren Andres tuleb ja seda kuuleb, siis ta mõtleb, et kas minna või mitte. Aga ta ei saanud ka tagasi minna, sest kõik jälgisid teda
annaabi.ee 
