5 Ka oli mustritel palju erinevaid tähendusi, näiteks siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3. 1 Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 339 2 Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88 3 Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46 4 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13 5 Karjam, R., Summatavet, K. (2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 40 4 1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval Tänapäeva kodudest võib leida küll rahvamustritega esemeid, aga enamik lapsi ei saa kodust enam käsitööoskust kaasa. Praegu loodetakse, et käsitöö saadakse selgeks koolis, aga ka seal algavad korralikumad käsitöötunnid enamasti alles 5. klassist. Ka mu küsitlusele vastanutest
................................ 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid........................................................................4 1.1 Kindad rahvatraditsioonis..............................................................................4 1.2 Kinnaste jaotus.............................................................................................. 5 1.3 Kinnaste värvus............................................................................................. 5 1.4 Kindakirjad.................................................................................................... 6 2. Töökäigu kirjeldus............................................................................................... 7 2.1 Kinnaste kavandamine.................................................................................. 7 2.2 Silmuste loomine........................................................................................... 7 2.3 Randme kudumine.......................
asju keeles väljendada. Samuti muusika- viis helisid tekitada, oma häält moduleerided. Värvide kasutamine. 5. Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? Kultuuri tekst- tähenduste kandja, mis ei sõltu väljendajast ega tõlgendajast. See, kuidas tõlgendaja sellest aru saab, ei mõjuta teksti. Tekst ei ole ainult raamat vaid kultuuriline väljendus, millest on võimalik tähendusi välja lugeda. Nt. kindakirjad. Osad oskavad sellest tähendusi välja lugeda, aga osad ei oska. Samas, mõni koob niisama ja ei tahagi sinna panna tähendust sisse- need ei ole aga siis tekstid. Teksti omadus on see, et ta peab olema tõlgendatav! Tekste on erinevaid- majad, linnad, tantsud- kui nende kindlad elemendid omavad mingit tähendust! Et inimene, kes tantsu jälgib, saab aru, mis on sinna sisse kodeeritud informatsioon. Kult. praktika- kõik, mis me teeme võib nimetada praktikaks. Kultuurilise praktika käigus
sõltumatult oma väljendajast ja tõlgendajast. Olemas on küll tekitaja kollektiiv, kes on teksti loonud, kuid tekst ise pärast seda, kui ta materiaalse kuju saab, elab edasi sõltumatult. See kuidas teksti hiljem mõtestatakse ja tema roll ei ole midagi, mida väljendaja saaks kindlaks määrata. Ka tõlgendajad võivad erinevalt aru saada. Tekst ei ole ainult raamat, iga teksti võib alati ,,lugeda", leida sellest süsteemselt tuletatavaid tähendusi. Nt kootud Kindakirjad võivad anda edasi informatsiooni, kuid ei pruugi seda teha. Tuulelipud räägivad selle maja elanike kohta. Inimene, kes koodi valdab saab aru. Teksti üks omadusi on see, et ta peab olema dekodeeritav ja tõlgendatav. Tekste on väga erinevaid liike: majad, linnad, tants. Kultuuri praktikad: tegevused, milles inimene kultuurikandjana on alati hõivatud. Peaaegu kõik, mida teeme, on nimetatav praktikaks. Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja
annaabi.ee 
