Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kinabalu" - 5 õppematerjali

Malaysia
20
pptx

Malaysia

10th form Content Location/Geography Geography British related history People Location/Geography ★ Continent - Asia ★ Region - Southeast Asia. ★ Located on the Sunda shelf ★ 2 distinct parts to this country: Peninsular Malaysia and East Malaysia ★ Total land area is about 329 847 km2 , ranked 67th ★ Capital is Kuala Lumpur Geography ★ Tropical climate, hot and humid throughout the year ★ Highest mountain range is the Crocker Range. ★ Tallest mountain is Mount Kinabalu, Kinabalu National Park, UNESCO British related history ★ English traders in Malay waters since 17th century ★ European power dominant with the arrival of the british ★ The britains interests in Malaysia were predominantly economic, not because of the territorial control. Just another base of trade People ★ Population 28 million people ★ 41st most populated country in the world ★ Malays - the largest community in Malaysia. They make up about half of the population.

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
Malaisia
8
doc

Malaisia

004.807 6.645 Pahangin Kuantan 1.396.500 35.964 Perakin Ipoh 2.260.576 21.006 Perlis Kangar 215.000 810 Pulau Pinang George Town 1.503.000 1.046 Sabah Kota Kinabalu 3.387.880 76.115 Selangor Shah Alam 5.000.000 7.956 Sarawak Kuching 2.500.000 124.450 Kuala Terengganu 1.150.286 12.955 Terengganu Malaisia geograafia Malaisia on asustatuse poolest maailmas 43

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Malai saarestik referaat
10
docx

Malai saarestik referaat

Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga. Kliima erinevusete üheks põhjuseks on Maa asend Päikese suhtes ning on seotud koha geograafilise laiusega. Päikesekiirgus langeb maapinnale erinevates kohtades eri nurga all, seetõttu soojeneb maapind erinevalt. See põhjustabki maa jaotumise erinevateks kliimavöötmeteks. Kuid kliimavöötmed ei saa välja kujuneda ainult päikesekiirguse jaotuse alusel. Kliimavöötmete

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
4 allalaadimist
Kalimantani vihmametsade hävitamine
16
doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb Malaka poolsaar ja Sumatra saar, lõunasse Java saar ja idasse Sulawesi saar. Saare enamus jõgesid saab alguse saare keskelt mägedest ja suurimad neist on Kapuas jõgi (1143 km), Rajang`i jõgi (562.5 km), Barito jõgi (880 km) ja Mahakami jõgi (980 km). Kailimantan kõrgeim tipp on Mont Kinabalu kõrgusega 4095 km. 3.2. Taimkate Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on mõjutatud mussoonide poolt, mistõttu jaguneb aasta niinimetatud kuivaks (maist oktoobrini) ja vihmaseks perioodiks (novembrist aprillini). Samas võib terevt saart lugeda piirkonnaks, mis on aasta läbi niiske, sest ühes kuus on vähemalt 60mm sademeid. Aastas keskmine

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
13
doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1] Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas. Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun