Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal. Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa:
Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole. Arhitektuur: omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni
· Bütsantsi mõjud · ilmalikud tagaplaanil üks kuulsamaid Wartburg Eisenachi juures (ma käinud, jejejeje) :D GOOTI STIIL · tekkis tänu teravkaarele (suudab kanda suuremat raskust), roidvõlvile (vähendas lagede raskust), tugikaarele ja tugipiidale (kergendasid sammastele ja seintele langevat raskust) · venitati kõrgusse (vingemad üle 40 meetri) · kimppiilar nagu kimbust koosnev sammas · vitraazid gooti laiad aknad · väljaspool vähem torne läänes üks või kaks ja idas peenike nelitise torn · dekoor rikkalik skulptuurid, ehistornikesed, kivist raiutud nikerdised · HILISGOOTIKA dekoratiivsus kasvas veelgi SKULPTUUR · roll rahvast usliselt harida ja kasvatada (rahvas kirjaoskamatu ja ei saanud ladina keelsest jutlusest aru)
tugipiilar--piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev, müürist eenduv või sellest lahus seisev. tugikaar--arkbutaan--gooti tugisüsteemis vastu ehitise välisseina traveede nurkade kohale ehitatud kaared, mis juhivad müüri külgsurve ehitise välisseina ülaosast tugipiilaritele.Näivad eemalt õhus rippuvatena. Nende sees on renn, kuhu voolab vihmavesi katuselt. kimppiilar--peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on ümbritsetud vertikaalsete ümmarguste tugisammastega ( turpadega), mis võtavad vastu võlvkaare ja roiete külgsurve. turp--pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid.
põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega. · Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud. · Hilisgootika Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist. · Tähtsamad gooti kirikud o Notre-Dame (Jumalaema kirik) Pariisis o Chatres, Reims, Amiens, Rouen o Kölni toomkirik
tugipiilar--piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev, müürist eenduv või sellest lahus seisev. Tugikaar--gooti tugisüsteemis vastu ehitise välisseina traveede nurkade kohale ehitatud kaared, mis juhivad müüri külgsurve ehitise välisseina ülaosast tugipiilaritele.Näivad eemalt õhus rippuvatena. Nende sees on renn, kuhu voolab vihmavesi katuselt. kimppiilar--peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on ümbritsetud vertikaalsete ümmarguste tugisammastega ( turpadega), mis võtavad vastu võlvkaare ja roiete külgsurve. turp--pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid.