Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kimmikiilud" - 4 õppematerjali

kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest.
Laeva teooria
8
docx

Laeva teooria

mahukam laeva otstest. Kui laeva keskkohas asub laene põhi , siis üleslükkejõud väheneb ja laev vajub sügavamale vette. Vertikaalõõtsuvuse periood võrdub lainetuse perioodiga. Vertikaalõõtsuvuse amplituud sõltub laeva suurusest ja lainete kõrgusest. Õõtsuvuse vähendamiseks kasutatakse vefel õõtsuvuse summutajaid , mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ( mittejuhitavateks) ja aktiivseteks (juhitavateks) Passiivseteks õõtsuvuse summutajateks on kimmikiilud Kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest. kimmikiilud tekitavad laeva külgõõtsuvusel täiendava takistuse , mistõttu õõtsumine amplituud väheneb 1.5 ­ 2korda. Kimmikiilude puuduseks on laeva veetakistuse suurenemine , mis vähendab kiirust 2-3% võrra. Väga headeks õõtsuvuse summutajateks on aktiivsed külgroolid , mis asetsevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal.

Ehitus → Laevade ehitus
108 allalaadimist
Laeva ujuvus ja mereomadused
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (liikumine 9 Joon. 5.15.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Õõtsuvuse vähendamiseks õõtsesummuteid, mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ja aktiivseteks (juhitavateks). Joon. 5.17. Kimmikiilud on passiivsed õõtsesummutid. Need on laeva kimmiosa külge kinnitatud kitsad plaadid, mis paiknevad kere keskosas umbes 1/3 ulatuses laeva pikkusest. Kimmikiilud tekitavad külgõõtsumisel täiendava takistuse ja vähendavad seega amplituudi 1,5 kuni 2 korda. Kuid kiirus väheneb sellest samuti umbes 2-3%. Jääoludes võivad kimmikiilud vigastatud saada. (Vt. Joon. 5.17. ja Tahvel 5.XVI.) Aktiivsed külgroolid on vaga tõhusad õõtsesummutid. Nad paiknevad laeva keskosas

Ehitus → Laevaehitus
255 allalaadimist
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Õõtsumisel on negatiivne mõju:  tekitab merehaigust,  võib põhjustada lasti nihkumist ja ohtlikku kreeni,  tekitab laevakeres ohtlikke pingeid,  halvendab mehhanismide töötingimusi,  halvendab sõuseadme töötingimusi,  suurendab laeva veetakistust,  põhjustab kiiruse langust,  põhjustab kütusekulu suurenemist. Õõtsuvuse vähendamiseks kasutatakse õõtsesummuteid, mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ja aktiivseteks (juhitavateks). Kimmikiilud (Joon.3.34) on passiivsed õõtse-summutid. Need on laeva kimmiosa külge kinnitatud kitsad plaadid, mis paiknevad kere keskosas umbes 1/3 ulatuses laeva pikkusest. Kimmikiilud tekitavad külgõõtsumisel täiendava takistuse ja vähendavad seega amplituudi 1,5 kuni 2 korda. Kuid kiirus väheneb sellest samuti umbes 2-3%. Jääoludes võivad kimmikiilud vigastatud saada. Joon. 3.34. Kasutatakse ka passiivseid stabiliseerimistsisterne, mis

Ametid → Ametijuhend
40 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

arvutuste järgi ei saa teha kuigivõrd tõepäraseid järeldusi laeva seisundi kohta madalikul. Pehme pinnase korral asub tegevusse pinnase ligitõmbe (ligiimemise) protsess. Need ligitõmbavad jõud võivad olla märkimisväärsed. Laeva vajudes pinnasesse hakkab mõjuma rõhk ka parrastele. Seega suureneb hõõrdumisest tulenev takistus laeva madalikult maha tõmbamisele veelgi. See seletub pinnase kleepumisega parraste ning väljaulatuvate osade (kimmikiilud) külge. Pinnase ligitõmmet hinnatakse pinnase omapärast sõltuva tegurina pinnasele rõhuvale massile. Jämeda liiva- ja kruusapinnase puhul on see 0,05-0,1, savipinnasel 0,25. Pehme pinnase korral võib tegur väiksem olla. Selle nähtuse vähendamiseks ja tema kasutamiseks laeva vabastamisel on tarvis esmalt täita võimalikult rohkem ballasttanke veega, et laev vajutaks pinnasesse jälje. Seda saab perioodiliste sügavuse mõõtmistega kontrollida

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun