teel. Traditsiooniliselt on Rootsi ja Norra aladel kasutatud mändi, Soomes haaba ja Eestis kõiki variante. Olenevalt kimmi valmistamiseks valitud pakkudest ja kimmide valmistamise viisist, samuti paigalduse kvaliteedist ja katuse hooldusest, võib katuse kestus olla 15 - 200 aastat. Kultuuriloolisest seisukohast on väga oluline olemasolevaid kimmkatuseid hoida ja säilitada, sest neid on algsel kujul säilinud vähe. Kimmide paigaldusreeglid Kimmide ettevalmistus: Kimmid on soovitav enne paigaldust kasta 1/2 -2/3 pikkuselt ettesoojendatud puutõrva või mõnda puidukaitse vahendisse. Peale paigaldust tuleb katus kas tõrvata või värvida. Kimmide
● Kimmi pikkus on u 60 cm, laius 10–15 cm, paksus peenemas otsas u 5 mm, paksemas u 15 mm. ● Kimmid naelutatakse üksteise kõrvale nii, et ülemise rea kimmid katavad alumise rea kimmivahed, kimmide paksem ots jääb allapoole. ● Katus tehakse kolmekihiline. ● Kimmide katusele löömisel tuleb silmas pidada, et puusüü jookseks õigesti - kimmi servad ei hakkaks katusel üles kaarduma.
veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks
levinud Lääne- Eesti saartel. Eestis on katusekimme valmistatud põhilielt männinst ning nee saetakse välja pakkudest. Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata. Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Sveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse väiksed vahed, et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust puitkatustest kõige vastupidavamaks.12 12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48. 2012 13 Kimmid saetakse pikkusega 500- 750 mm laiusega 75 mm. Õhema otsa paksus on 3 mm ja paksemal 13 mm
annaabi.ee 
