b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel d) normaalne veojõud kergematel hobustel e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline läänemaised- ardenn d) Ewart jagas: stepi hobune- ida aasia steppides kerged peeneluulised vormid kiltmaahobune- levinud kiltmaadel metsahobune- kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks e) akad. Middendroff jagas: sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 13. sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema
... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9. a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel
zooloogiline printsiip (muutused skeletis) 2) ökoloogiline printsiip (keskkond) 3) zootehniline printsiip (mõtestatud inimtöö hulk), viimasest tuleneb tõugude klassifitseerimine. Kranioloogiliste erinevuste iseloomustamisel jagas Ewart hobusetõus Nehringi indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias sairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi, anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3) metsahobune (indeks 230-240; põhja-rootsi ja fjördi hobune, eesti, soome, zematukai hobune, vjatka, jakuudi tõud) Tõugude klassifitseeriminse järgi Ch. Darwin jagas tõud: 1) looduslikud e aborigeensed e kohalikud tõud (jakuudi hobune) 2) ülemineku e parandatud tõud ( doni hobune, budjonnõi) 3) aretus e kultuurtõud (inglise tv ratsahobune) A.F
Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S.t kolju pikkus jagatud kolju laiusega. Tema jagas kolmeks: 1. stepihobune jämeda luuline, iseloomult flegmaatiline ja tal on toores konstitutsioon. Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku profiil on sageli kumer. Ta on levinud stepi vööndis. Siia kuuluvad mongoli hobused. Üks on Baikalis teine UK-s. 2. Kiltmaahobune Elava temperamendiga, kuiva konstitutsiooniga, kiirete liigutustega hobused. Pea on hästi lühike ja laia otsmikuga. Pea ja ninamik on nõgusa profiliga. Kolju indeks on 223- 238. Tagasihoidliku karvakattega, nahk on kurruline. Jõhvkarvad on hõredad ja heledad. Väike- Aasias, Araabia Poolsaarel, Ida-Aafrikas, Etioopias. See tüüp on aluseks kõikidele tänapäeva kiirushobustele. Kahes osas: massiivsed
annaabi.ee 
