Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks:
ning väärispuit ja palju muid materjale toodi ka lätist. Aknasillustes, torni ülaosa ja sissepääsu kujunduses on kasutatud graniiti. Ehitise sokkel on laotud lõhestatud maakividest ja ulatub nurkades poole akna kõrguseni. Tänu võimsale tornile ja raskepärastele vormidele mõjub kohati keskaegse linnusena, mis väljendub ka materjalide kasutuses: robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ja soomusja kiltkiviga. Hoone fassaad on rütmistatud kahe suure kolmnurkse viiluga ning muudetud plastiliseks poolümarate eendite ja rõdudega, mis kokku moodustavad hästi rütmistatud terviku. Mõisa peahoone asub kõrgendikul ja pakub ka mõjusaid kaugvaateid. Monumentaalse värava juurest köidab pilku 40-meetrine sihvakas torn, viilud, rõdud, toekad korstnapiibud ning mahtude elav liigendus, mis rõhutab juugendile omast asümmeetriat. Uhke torn teeb ehitise tõeliselt
2. Nebra pronksketas (taevakujutis) kullast kaunistusega 32 cm läbimõõduga ketas (1600 eKr), mis leiti 1991. aastal. See üritati Saksamaal ja Sveitsis maha müüa. Omaaegne tähistaevakujutis, mille abil üritati määratleda pööripäeva - Nebra kandis elati selle järgi (millal künda, millal külvata). Eseme pronks pärit Ida-Alpidest, kuld Karpaatiast 3. Stonehenge - ehitamine algas 6000 eKr. Kiviblokkide keskmine kaal on 4 tonni, kõrgus umbes 4 meetrit, tegu on sinise kiltkiviga, mis on tulnud kohale transportida 200 miili kauguselt. Tähendus: Hüpotees: omaaegne pühapaik, kus on läbi viidud rituaale; on omandanud laiemat tuntust. Võis olla ka ravikoja tähendus. 14. saj käidi seal ravimas, toksiti kividest kilde välja. Sealt on leitud ka matuseid (u 2200 eKr) vibukütt (kaasas kuldesemed, pärit praeguse Sveitsi aladelt, kannatanud hambapõletiku all, mille mürgitusse ta ka suri) NB! Kõik luustikud, mis on sealt leitud, on pärit erinevatest kohtadest
enda alla võttis linnamüüri läänenurga ja kogu kalda jõest allapoole, uus losside ja majade rühm Louvre'i ümber. Philippe Auguste'i aegne vana Louvre, see tohutu ehitus, mille jämeda peatorni ümber koondus kakskümmend kolm suurt torni ja lugematu hulk väikesi tornikesi, paistis eemalt Alençoni lossi ja Petit-Bourboni palee gooti katuste vahele pigistatud olevat. See Pariisi valvav hiiglaslik hüdra oma kahekümne nelja püstiaetud peaga, koletute jäsemetega, tina või kiltkiviga soomustatud, mis särasid metalli helkides, moodustas oma üllatava välimusega Uuslinna läänepoolse otsa. Niisiis paremat ja vasakut kätt losside blokki, mida kroonisid ühelt poolt Louvre ja teiselt poolt Tour-nelle'i loss, oli elumajade päratu suur ühtesulanud mass, insula1 nagu seda 7 1 roomlased nimetasid, ja mida põhja Poolt piiras pikk kloostrite vöönd. Nende tuhandete hoonete keskelt, mille tellisest ja kiltkivist katused üksteise kõrval veidrate ahelalülidena