aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Alles hiljuti leiti kinnitust väitele, et Linnutee keskel asub must auk. Kauguste esitamiseks galaktikate sees ning pea- ning satelliitgalaktikate vahel on kasutusel mõõtühik- kiloparsek. Nii ka Linnutee puhul. Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. 1 kiloparsek võrdub ligikaudu: 3261,6 valgusaastaga 206 264 800 astronoomilise ühikuga 30 856 776 000 000 000 kilomeetriga. Linnutee galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks.
Tähtede evolutsioon- Parallaks- on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Päikesesüsteemi kehade kauguste määramine- Kinnistähtede kauguste määramine- Pikkuseühikud astronoomias · Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on
Linnutee Astronoomiliselt on Linnutee suur tähesüsteem Galaktika. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Galak- tika tuum paikneb Amburi tähtkujus, selles kohas on Linnutee kõige laiem ja heledam, meie laiuskraadil ei ole see piirkond näh- tav. Galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040 kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnuteena paistvas Galaktikas on ligikaudu 100 000 000 000 (sada miljardit) tähte. Galaktika läbimõõt on 100 000 va., paksus on võrdlemisi õhuke. Vaid selle keskmes on paksend paksusega 500 va. Päike asub Galaktika keskmest u 25 000 va. kauugusel. Ümber selle tuma teeb ta täistiiru 250 000 000 aastaga. Galaktika kogumass küündib u. 1 000 000 000 000 (triljoni)
galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb a, b või c, mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass. 5 Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on selline galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble'i järjestuse klassi. Nad on tihti oma kujult kaootilised
Tume aine on aineliik füüsikas mida on tunda tema raskusjõu tõttu kuid mida on võimatu näha. Tänase päevani ei oska keegi täpselt öelda mis on tume aine ning ka Linnutee galaktikas teame me tegelikult väga vähe. Mõisted * parallaks – parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. (Allikas: Vikipeedia) ** kiloparsek – mõõtühik, millega astronoomid väljendavad vahemaid galaktika eri punktide vahel. 1000 parsekit = 3262 valgusaastat, seega 1 parsek = 3,26 valgusaastat. (Allikas: Vikipeedia) Kasutatud allikad Köthe, R. 2007. Maa ja maailmaruum. Koolibri. Bumann, M. Hopkins, W. Soluri, M. Nolletti, L. 2005. Mis on maailmaruumis. Sinisukk. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Internet: https://annaabi.ee/linnutee-kokkuv%C3%B5te-o.html http://www.eas
poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] [redigeeri]Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest
lühend AU) on astronoomias kasutatavpikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Parsek – Parsek (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. 1 pc = 3,08572 · 10^16 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 10^5 a.ü. • Kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile 1 kaaresekund. Parsek ja kiloparsek on tavalised ühikud tähtede kauguste kirjapanekul; galaktikate kaugusi mõõdetakse megaparsekties. Õ. Lk. 57 Valgusaasta – teepikkus, mille valgus läbib ühe aastaga, liikudes valguse kiirusel. Levinud populaarteaduslikes käsitlustes Parseki ja valgusaasta seos – astronoomid kasutavad rohkem parseki mõistet: 1pc= 3,26 va Ülesannete kogu; suuliselt. 27.1 Väidetakse, et üks tähtkuju on meist 5 korda kaugemal kui teine. Kas see väide võib-olla õige?
tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] o Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti oma kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest.
annaabi.ee 
