Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kilomeetris" - 5 õppematerjali

Sportlane Kristina Šmigun
1
doc

Sportlane Kristina Šmigun

Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998

Eesti keel → Eesti keel
76 allalaadimist
Eesti suusatamise ajalugu
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha. Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT 4 Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi, Valeri Brussov ja Arvo Orupõld. 1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias. 2. märtsil Zakopanes lõppenud laskesuusatamise MM-võistlustel saavutas Tõnu Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha

Sport → Kehaline kasvatus
84 allalaadimist
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas juunioride 5 kilomeetris Ann Karu teise koha. Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil alustas võidukäiku Tamsalu EPT Meeskond - Are Roonet, Madis Rohi, Valeri Brussov ja Arvo Orupõld. 16 1969 - Jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamises esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias. 2. märtsil Zakopanes lõppenud laskesuusatamise MM-võistlustel saavutas Tõnu Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha.

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

Antud: s = 150 m t = 10 s v=? Kuna tegemist on ühtlase liikumisega ja ühtlase liikumise korral on kiirus võrdne antud aja jooksul läbitud teepikkuse ja aja suhtega, siis s 150 v= =( ) m/s = 15 m/s . t 10 Vastus: keha kiirus on 15 m/s. Liiklusvahendite korral antakse kiirus enamasti kilomeetrites tunnis. Selleks tuleks antud tulemust korrutada 3600-ga (tunnis on 3600 sekundit) ja jagada 1000-ga (kilomeetris on 1000 meetrit). Tulemuseks saame 54 km/h. NB! Ülesande juurde on kasulik alati teha lihtne joonis või skeem, mis illustreeriks antud ülesannet ja annaks selle algandmed. Ka siis kui ülesanne tundub lihtne, võiks teha joonise, sest praktika näitab, et paljudel juhtudel on ka lihtne joonis abiks õige lahenduskäigu või õige valemi leidmisel. Näidisülesanne 2. jalgrattur sõidab ühtlaselt kiirusega 4,5 m/s. Kui pika tee ta läbib 2 minuti jooksul? Lahendus.

Füüsika → Füüsika
136 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

mereliseks ning vastupidi. 4. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. *Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. *Makrometeoroloogiliste protsesside tekitatud püsivate õhuvoolude suuremõõtmeline (mandrite ja ookeanidega võrreldatav) süsteem, milles osalevate õhumasside paksus ulatub vertikaalsihis mõnest kilomeetris mõnekümneni. *Seda määravad kiirgusenergia, mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus maakeral, Maa pöörlemine (Coriolisi jõud). *Põhilised õhuvoolud on: passadid, mussoonid, tsüklonid. *Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. *Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. *Õhurõhu erinevuste mõjul

Maateadus → Maateadus
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun