On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama. Kontrollerite programmeerimiseks kasutatakse programmereid. Need võimaldavad koostada
9 00001001 09 10 00001010 0A 15 00001111 0F 16 00010000 10 19 00010011 13 169 10101001 A9 Sõltuvalt programmi keerukusest võtab see arvuti mälus ruumi mõnest kilobaidist kuni mitmesaja megabaidini. Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Mõned näited: Üks täht (1 B) Lehekülg teksti (2 KB) Minut muusikat (12 MB) 4 Marcella Jatsinjak Küsimus Vastus 1. Miks on vaja teada, kui palju mingid Mälu mahtu valesti hinnates võib juhtuda, et andmed või programmid ruumi võtavad
Mälu on vajalik informatsiooni säilitamiseks. Mälu liigitatakse sisemälu ning välismäluks. Sisemälu jaguneb omakorda püsimäluks, muutmäluks ning vahemäluks. Välismälu jaguneb : kõvakettaks, disketiks, laserkettaks, universaalkettaks ja magnetoptiliseks kettaks. Kõigil neil on omad plussid ja miinused ning on omamoodi kasulikud ning neid uuendatakse koguaeg. Mälu mõõtühikuks on 1 bait. 1 kilobait KB = 1024 baiti, seejärel tuleb megabait, mis on omakorda kilobaidist täpselt 1024 korda suurem, ning kõige suurem on gigabait, mis on 1024 megabaiti. 8 Pildid 9 Kasutatud kirjandus Kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_%28arvuti%29 http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html#Mäluühikud http://greta.cs.ioc.ee/~sulev/ARVUTI/arvuti.html
andmete salvestamine peitmällu. Käsitlemata seda küsimust siin pikemalt, mainime vaid, et kaasaegsetes arvutites on kiiretoimelise täisassotsiatiivse peitmälu realiseerimine seotud suurte raskustega ja tegelikult kasutatakse selle asemel mitmesuguseid lihtsustatud variatsioone (nn.rühmassotsiatiivne peitmälu). Samuti on tavaline, et käskude ja andmete jaoks on eraldi peitmäluplokid (andme- ja käsupeitmälu). Näiteks protsessoris 80486 kasutatakse kahte sisemist 8-kilobaidist peitmälu. Teine iseärasus praktilistes süsteemides on see, et peitmälusid rakendatakse mitmel mälutasandil. Lisaks protsessori sisemisele tasandile (nn. L1-taseme peitmälu) on tavaks kujunenud veel teise taseme (L2-taseme) peitmälu kasutamine, mis asub põhimälule lähemal ja on esimese taseme omast palju suurem (kuid ka aeglasem). Uutes protsessorites võib L2- taseme peitmälu paikneda isegi mikroprotsessoriga samas korpuses (Pentium Pro)
ega kolmaski näi erilisi raskusi valmistavat. Enne nende "barjääride" olemuse juurde asumist aga üks terminoloogiline märkus. Ehk on keegi näinud piiridena mainitavat mõnevõrra teistsuguseid kettamahtusid 504 MB, 2 GB ja 7.88 GB. Siin on tegemist 'megabaidi' ja 'gigabaidi' kahesuguse tõlgendusega. Kümnendsüsteemi järgi esitatavas megabaidis on 1 000 000 (miljon), gigabaidis aga 1 000 000 000 (miljard) baiti. Kahendsüsteemis aga lähtutakse kahend-kilobaidist, milles on 1024 baiti (kaks astmel kümme). Megabaidi saamiseks tuleb loomulikult võtta kilobait ruutu ja gigabaidi saamiseks kuupi. Seega kahendsüsteemis 1 MB = 1024 * 1024 = 1048576 baiti ja 1 GB = 1024 * 1024 * 1024 = 1073741824 baiti. Seega on kahendühikud suuremad kui nende vasted kümnendsüsteemis ja esitatavad andmemahud sedavõrra väiksemad. Pealkirjas on barjääride suurused esitatud kümnendühikutes ja neid kasutame ka edaspidi, kui pole teisiti märgitud
annaabi.ee 
