· soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome. Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele.
Tuleb vältida kõvasid ja pehmeid kohti. Aluse lõppkihina tuleb kasutada tingimata peent täitematerjali, et vähendada hõõrdumist aluse ja põrandaplaadi vahel miinimumini. Samal põhjusel peab aluse kõrgustolerants olema piirides ± 15 mm. Teostamaks pinnasel plaadi arvutust, tuleb määrata esmalt pinnase kandevõime. Samuti on vajalik kindlaks teha, et põrand ei saaks kahjustatud aluse külmumise tõttu. Seetõttu toetub põrandaplaat tihendatud killustikalusele paigaldatud soojustusplaatidele. Optimaalse põranda projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus. Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena.
HOONE OSADE LÄHTEÜLESANDE LÜHIKIRJELDUS JA OBJEKTI AJUTISED EHITISED 1.1. Hoone osade harjutustöö dokumetatsioon Hoone põhi parameetrid on järgmised: pikkus 28,72 m; laius 10,960 m; korruste kõrgus 2,8 m; korruste arv 2 ning hoonel on ka keldrikorrus; sokli kõrgus 1,0m; välissein Columbia-Kivi, stüreen, Columbia-Kivi; põrand hoone toetub keldri põrandaga killustikalusele. Krundi suurus on 2000 m² (40x50 m) ning objekt on ümbritsetud piirdeaiaga, mille pikkuseks on 180 m. Töölistele on objektil tagatud üks soojak ning lisaks on valvurile ettenähtud eraldi soojak. Objektil on ka kaks välitualetti. Vundamendi lõike leiab (Lisa 3). Piirdeaia ja soojakute hinnad on esitatud tabelis 1. [1] [2] Tabel 1 Piirdeaia ja soojakute kogused ja maksumus
Kaitsekihi paksus c sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokkupuude mereveega ja konstruktsiooni valmistamise kvaliteedist. Kaitsekihi nimipaksus Joonisel peab olema antud kaitsekihi projektnimiväärtus - nimikaitsekiht. Nimikaitsekiht cnom = cmin + cdev , kus cmin - nõutav minimaalne kaitsekihi paksus; cdev - kaitsekihi lubatav hälve; üldjuhul on soovitatav cdev = 10 mm. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). 19. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga selle element (post, riiv) peab olema: 1. küllalt tugev, et vastu võtta rakenduvaid koormusi; 2
cnom = cmin+ ∆cdev . Nimikaitsekihi määramiseks tuleb nõutavat minimaalset kaitsekihti suurendada lubatud nega- tiivse hälbe absoluutväärtuse võrra. Soovitatav ∆cdev väärtus on 10 mm. Betoneerimisel vastu ebatasast pinda tuleks üldiselt nimikaitsekihti suurendada, võttes projek- teerimisel arvesse suuremat hälvet. Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vä- hemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). Minimaalne kaitsekiht peab tagama − nakkejõudude ülekandmise, − terase küllaldase korrosioonikaitse ja − piisava tulekindluse.
cnom = cmin+ cdev . Nimikaitsekihi määramiseks tuleb nõutavat minimaalset kaitsekihti suurendada lubatud nega- tiivse hälbe absoluutväärtuse võrra. Soovitatav cdev väärtus on 10 mm. Betoneerimisel vastu ebatasast pinda tuleks üldiselt nimikaitsekihti suurendada, võttes projek- teerimisel arvesse suuremat hälvet. Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). Minimaalne kaitsekiht peab tagama nakkejõudude ülekandmise, terase küllaldase korrosioonikaitse ja piisava tulekindluse.
annaabi.ee 
