6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides. Mulla veerezhiim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast. Mulla niiskusrezhiim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse
8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega (põhimõtteliselt veeaur, kuna saab liikuda ainult aurustudes). Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiski võimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette (see kiht vett ümbritseb absortsioonivett molekulaarjõudude abil) ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapillaarvesi (tilkvedel vesi, mis täidab pinnase kapillaarseid poore) pindmistes kihtides. Mulla veereziim iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast. Mulla niiskusreziim iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on
10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette . Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav. Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi. Mood. sademetest ja lume sulamisveest mulla ülemistest kihtidest, taimede peamiseks veega varustajaks. Niiskusreziim iseloomustab taimede varustamist veega
kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette. Kilevesi on vähesel määral liikuv (paksemalt kilelt õhemale) ning on taimede poolt raskesti omistatav. Vaba vesi liigub mullas kapillaar-ja gravitatsioonijõudude mõjul. Taimed omastavad vaba vett ning see osaleb aktiivselt mullas toimuvates protsessides, sh ka lahustuvate ainete ümberpaigutamises. Tähtsaim vaba vee liik on rippuv kapillaarvesi, mis moodustub sademete- ja lumesulamisveest mulla ülemistes kihtides ning on taimede peamiseks veega varustajaks
· Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides. Mulla veereziim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast. Mulla niiskusreziim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui
annaabi.ee 
