Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu. Mitte KORDAGI ma ei märkanud prügi, ega ka mingit jäänust maas. Üldiselt kõige räpasemad riigid on need soojad Aafrika ümbrused jne. Samuti ka India on maru räpane, vaatasin ka ühte saadet ja mingis veekogus ujuvad laibad vastu, inimesed ei reageeri ja nende arust on see tavaline
PUHAS EESTIMAA Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita . Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise . Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne . Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha
päikseelektrijaamu. Need ei ole küll nii suure tootlikkusega kui tuuma- või fossiilsetel kütustel põhinevad elektrijaamad, kuid vähemalt jätab see meie ümbruse saastamata. Oluliseks sammuks keskkonna säästmisel on olnud pudelite pandimärgistamine ning selle pealt raha võtmine. Tänu sellele on meie loodus natuke puhtam, kuna inimesed ei viska nii lihtsalt prügi ära, mille eest on võimalik raha saada. Arvan, et sama tuleks teha ka teistsuguste pakenditega: paberi, plastkarpide ja kilekottidega. Eesti jätkusuutlikus on meie rahvaarvu ning noore riigi tõttu väga oluline teema. Suurt rolli mängivad jätkusuutlikuse arengus riigijuhtide otsused ning tegemised. Kuid ainult riigijuhtidest ei piisa, riigis peavad olema ka inimesed, kes peavad tegema õigeid otsuseid ja valikuid, et tagada riigi jätkusuutlikkus. Seetõttu peaksid inimesed enda ümber vaatama ning leidma tegemisi, millega kaasa aidata meie riigi säilimisele.
... (allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE.......................................................................5 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale............................................................................5 1.3 Kilekottide maksustamine......................................................................................................6 2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS...................................................................................8 2.1 Võimalikud Eestis rakendatavad kilkottide tarbimise vähendamise meetmed....................10 2.2 Biolagunevad kotid..............
.........................................................................................................................21 Kasutatud allikad...................................................................................................................... 22 2 Sissejuhatus Plastmasside tähtsust meie igapäevaelus on võimatu alahinnata. Alustades plastikpudelitest ja fliisidest, lõpetades sõiduautode detailide ja kilekottidega. Tundub uskumatu, et veel pool sajandit tagasi suutsid inimesed hakkama saada plastikuvabas maailmas... Või kas suutsid? Üleminek plastivabast maailmast plastikuteajajärku võis olla palju sujuvam kui esmapilgul tundub. Referaadi eesmärk on ühelt poolt välja selgitada plastide kasutusele võtu aegtelje, teisalt aga uurida, milliseid sarnaste omadustega materjale kasutati enne plastmasside leiutamist. Põhjalikumalt on käsitletud tuntumate plastide avastuslugusid
Pesemisruumis olevad 220 V pistikupesad peavad olema niiskuskindlad ja maandatud. 24. WC (erandjuhtudel kuivkäimla) juures peab olema hügieeniline käte pesemise ja kuivatamise võimalus. Üldkasutatavas hügieeniruumis võib kasutada ainult dosaatoriga vedelseepi, majutusruumi hügieeniruumis dosaatoriga vedelseepi või ühekordseid seepe. §12. Tualettruum Majutusettevõtte tualettruumis peavad olema tualettpaber ja kaanega prügikast vahetatavate kilekottidega, naiste või meeste ja naiste ühises üldkasutatavas tualettruumis hügieenikotid. 25. Pesemisruumis peab olema jooksev soe ja külm vesi ning ruum varustatud dui või vanniga ja kraanikausiga. Muu kohustuslik varustus: peegel, nagid või varn, paigutuspind või riiul esemete paigutamiseks, kaanega prügikast vahetatavate kilekottidega. §13. Pesemisruum Majutusettevõtte pesemisruumis, välja arvatud täiendavas pesemisruumis nagu saun, peavad olema: 1) jooksev soe ja külm vesi;
annaabi.ee 
