Valmivate maasikate küpsemist on plaanis kiirendada kattelooride kasutamisega ja põllu asukoha valikuga. Asukoht on valitud selline, kus on suurehulgaline päikese intensiivsus ( marjad on päiksele avatud ehast koiduni). Marjade korjamisel kasutatakse põhiliselt nii peresisest tööjõudu, kui ka vajadusel ka Sirgu küla (Luunja vald) noori. Tootmise perspektiiv Pikemas perspektiivis jätkatakse sama tootmisharuga laiendatult ka neljandal aastal, kui vana istandus kuulub taimede ja kiledega reoorganiseerimisele. Vanadelt taimedelt võetakse uued võsud ja teenitud tulu investeeritakse uute tootmisvahendite soetamiseks. Riskide maandamine. Suuremad ohud saagi hävinemisel on suvine rahe ja augusti kuune põud. Rahekahjude kompenseerimiseks on saak võimalik kindlustada ilmastikukahjude kindlustuspaketiga. Augustikuuse põuaga võitlemiseks on ainsaks võimaluseks hädapärane kastmine, mis nõuab
2.9.2 Karastatud klaas Sellesse klaasi lisandunud tugevus on tekkinud klaasi kuumutamisel 600-650C-ni. Seejärel klaas jahutatakse kiiresti, mille tulemusel muutub klaas umbes 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab vastu koormustele tunduvalt paremini kui tavaline klaas ja täidab turvaklassi 1(C)1 nõudeid. [11] 2.9.3 Lamineeritud turvaklaas See klaas saab oma turvaomadused lamineerimisprotsessis. Kaks ja rohkem klaasi tahvlit lamineeritakse omavahel kokku PVB kiledega. PVB kile teeb lamineeritud turvaklaasist sitke ja raskesti purustatava klaasi. Kui klaasi üle koormata, murdub ta tavalise klaasiga samalaadselt, kuid klaasitükid püsivad kinni PVB kilel. Normaalse paksusega lamineeritud klaas ei mõjuta optilisi omadusi. Lamineeritud klaas kaitseb ka UV-kiirguse eest. Klaasist läbiv UV-kiirgus on maksimaalselt 2%. [11] 3 ERINEVAD SISUTSUSKLAASID 3.1 Klaasid sisedisainis
Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad.
Puudused − suur kaal, transpordi raskused, piiratud kõrgus, habras pind, ma- dalam paindekandevõime • Puitmastid − immutatud männipuit Eelised − kerged, koostatavad kohapeal, madal hind Puudused − piiratud kestvus, piiratud kõrgus, väiksem tugevus • Uuemad materjalid: sünteetilised materjalid (klaasplastikud, polüester- ja epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa); liimitud vineer, puitosade katmine sünteetiliste kiledega Konstruktsioonilt • tornmast /tower/ − metall-, puit- või raudbetoon mast, mis koosneb tava- liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen- datud varrastest koostatud mast • postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV]
2 n -1 R= n + 1 kus n - teise keskkonna murdumisnäitaja. Siit järeldub, mida suurem on aine murdumisnäitaja, seda suurem on selle aine pinna peegeldumisvõime. Et murdumisnäitaja 68 sõltub kiirguse lainepikkusest, siis sõltub ka peegeldusvõime langeva kiirguse lainepikkusest (n = f(), siis ka R = f()). Peegelduskadude vähendamiseks kasutatakse optikas optiliste detailide katmist õhukeste dielektriliste kiledega (MgF 2 ). 8.6. Kiirguse neeldumine mittemetallilistes materjalides (joon. 8.10) Kui valgus läbib klaasplaati paksusega l, siis osa valgusenergiast neeldub (joon. 8.10) I = e -l Io Kus, I- klaasist väljuva valguse intensiivsus I o - klaasi siseneva valguse intensiivsus - lineaarne absorptsioonikoefitsient Arvutusnäide S 839 8.7
annaabi.ee 
