Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kildalisus" - 5 õppematerjali

Maateaduste alused
6
docx

Maateaduste alused

Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon ­ maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla vedelas kui ka tahkes olekus. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi ­ magmakeha tungimist ülespoole, kui ka selle tardkivimiteks struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Lasumisvormid: rööpintrusioon ­ olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kilisuspindadega. Põikintrusioon ­ lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan ­ suhteliselt lamedad, mahult suuremad

Geograafia → Geoloogia
68 allalaadimist
Savimineraalid ja mineraalid
6
docx

Savimineraalid ja mineraalid

On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades

Maateadus → Mullateadus
30 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

119. Moondeaste: madal, keskmine ja kõrge. Indeksmineraalid · MADAL - T<400°C -savikilt · KESKMINE - T = 400 - 550 (600)°C -vilgukilt · KÕRGE - T>550 (600)°C - gneiss 120. Rõhk metamorfismil. Lito- e. geostaatiline rõhk ja dünaamiline rõhk e. stress: milliseid muutusi need kivimis esile kutsuvad? Dünaamiline rõhk e suunatud rõhk e STRESS tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise tekstuuri ­ kildalisuse. 121. Moondekivimite kildalisus, kibralisus, gneisilisus. Madala moondeastme peitkristalseis, väga õhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lõhenevuse" e. klivaazina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedate-heledate mineraalide vööndilise vaheldumise - gneisilise e. vöödilise tekstuurina. 122. Mis juhtub kivimit moodustavate mineraalid kristallidega dünaamilise rõhu e. stressi tingimustes

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Mittesuunatud rõhk on igast suunast suhteliselt võrdne, stressi puhul aga on teatud küljelt avaldatav rõhk suurem kui näiteks ülevalt. 6 Stress tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise struktuuri, kildalisuse. Stress paneb rõhu suunas olevatel pindadel olevad mineraalid lahustuma, üles sulama, ja uuesti settima rõhu suunaga rsiti olevas suunas. Kõrgetemperatuurilisel moondel areneb kildalisus gneislisuseks, kus eri mineraalid on eri vööndites. Nt graniidi teraline struktuur moondub vöödiliseks, kivimi nimetus siis gneiss. Gneisi vöödid võivad olla ka segamini keeratud, nn kibralise struktuuriga, kui kivim on plastiliselt deformeeritud. Fluidid on kivimi poorirrumi vedelikud-gaasid, mis on mineraalide ümberkristalliseerumise keskkonnaks. Silmaga nähtavat tekstuuri muutust pole, kuid moondub kivimi

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun