· Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust hästivarustatud rüütlisalga vastu saada (tähtis ka väljaõpe). · Rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati erinevaid mõõku ·
(kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada. 14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning käsipidi ja nööre pingutati pidevalt), ogatool (ohver seoti tooli külge,mis oli üleni kaetud ogadega,piinamise käigus suruti inimene toolile lähemale),pöidla-ja jalakruvid (see koosnes
juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV saj. I poole rüütel kasutas mitmeid relvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid kiiver ja kilp. Pead on alati oluline kaitsta, sellepärast on ka tänapäeva sõduritel kiiver ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. 1.1 Ründerelvastus XIV sajandil oli keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü, XIV saj. algul arenes sellest plaatvest. Sellest sõltuvalt olid muutunud ka ründerelvad: üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid. Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga head oma raskuskeskme tõttu, samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada
pisut (mitte üle 10 mm) kõrgemal. Teritamisel (vt.joon.) tuleb tera käiatav pind suruda kergelt vastu ketast ja nihutada edasi-tagasi piki selle tööpinda nii, et ketas kuluks ühtlaselt ja teritatav pind tuleks tasane. Esmalt teritatakse pea- ja abi- tagapinnalt, seejärel esipinnalt. Pea ja abilõikeservade lõikumiskoht faasitakse või ümardatakse. 15 Joon. Teritamine lameda ketta ringpinnal (tinglikult ilma kilbita) Teritamisele järgneb plankimine. See seisneb esi- ja tagapinna lõike- servalähedase ala siledaks töötlemises, mille tulemusena tera püsivus suureneb. Püsivust suurendab see, et plankimine kaotab pingekont- sentratsiooni põhjustavad lõikeservavaod, mis tekkisid käiamisel. Joon. Kermisplaadiga treitera teritamise ja plankimise järjekord: a terapea teritamine, b plaadi teritamine, c laastumurdesoone töötlemine, d plaadi
Juhtrattad on ühenduses rooliga, tagavad liikumissuuna muutuse. Traktori rattal võib üheaegselt olla mitu ülesannet: · Toetavad · Juhitavad · Vedavad Traktoreid, millel on esirattad ka vedavad, nimetatakse täisveoga traktoriteks. Rataste otstarvet väljendab rattavalem, kus esimene number tähistab rataste üldarvu ja teine veorataste arvu (4x2). Rattad koosnevad veljest ja elastsest rehvist. Jagunevad kilbiga ja kilbita ratasteks. Kilbiga rattaid on rohkem. Kilpratta osad on pöid, kilp ja rehv. Pöid ja kilp on kokku keevitatud, needitud või ühendatud poltidega. Pöiad võivad olla lamedad ja sügavad. Traktoritel kasutatakse ka osandatavate pöidadega rattaid. Lamepöid on osandatav, et hõlbustada rehvimist. Osandatavaid pöidasid on kahesuguseid: · Lõhestatud äärerõngaga · Tervikäärerõngaga. Rehv on ette nähtud rattale mõjuva dünaamilise koormuse vähendamiseks, et haardumine
*** Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. *** Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. *** Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. *** Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. *** Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... *** Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. *** Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. *** Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. ***
vaid teiste silme all! Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. Viisakus on leppiva loomuga. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. Vaikijast võib arvata kõike. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. Ka tegemata tegu võib teha muret. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu.
Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42
Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. Viisakus on leppiva loomuga. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. Vaikijast võib arvata kõike. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. Ka tegemata tegu võib teha muret. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu
annaabi.ee 
