Trükikunst kas keskaja oluliseim leiutis? Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus
Trükikunsti leiutamine Anne-Ly Kaitsa Inkunaabel Inkunaablid ehk hällitrükised on 15. sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14
Trükikunsti leiutamine - kas keskaja suurim saavutus? Selleks, et keskajal oma mõtteid jäädvustada ning neid laiale ilmale tutvustada tuli need panna kirja kirjavormis. Loomulikult oli see aeganõudev ja mahukas töö, mis muutus peagi vastuoluliseks igale endast lugupidavale ühiskonnakodanikule. Inimeste vaeva vähendamiseks leiutas Johann Gutenberg 1440. aastal rohkete katsetuste tulemusena trükikunsti. Kuigi trükikunst oli juba varem avastatud Hiinas ei teadnud Gutenberg sellest midagi. Katsetustega leidis ta viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami küljes, lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Pärast seda oli võimalik tähed taas lahti võtta ja neist uusi lehekülgi laduda. Mina leian, et Gutenbergi suurepärane mõtteviis tagas rahvale paremad võimalused ennast teostada.
Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 13941406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides
liigutatav), monumentaalskulptuuriks (liigutamatu), ja ehitusskulptuuriks (mõne ehitisega seotud). Maalikunst. See on värvidega (tempera, õlivärv, akrüül vms.) tehtud kunst. Maalikunsti alla loetakse ka mosaiik (värvilistest klaasitükkidest tehtud pilt) Vitraazkunst- (värviline klaas) seotud enamjaolt akendega, kuid on tehtud ka terveid seinu. Miniatuurkunst- raamatu käsitsi kaunistamine. Head näited on säilinud keskajast. Tänapäeval peaaegu välja surnud (seoses trükikunsti leiutamisega) Tahvelmaal- kõige tüüpilisem, kergesti liigutatav. Tekkis Kreekas (seal maaliti puutahvlitele) Seinamaal- vanim maalikunsti liik (koopamaalingud). Esialgu tehti neid ainult temepra värvidega (looduslikud- veri, süsi, sideaineks muna). Õlivärvidega eriti teha ei saa, sest see koorub. Tempera värvid imenduvad kui pind on niiske (fresko). Kui pind on kuiv, nimetatakse tehnikat seccoks.
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel.
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD
annaabi.ee 
