phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin. huga, kandub meie alale lnevooluga, phjustab talvel sula, suvel vihmased ja tuulised ilmad. TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida,
Aasta keskmine jb tavaliselt alla 250 mm. Mnes kohas vib mitu aastat jrjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana vi uduna. Kige vhem sademeid on Atacama krbes Tiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. kuiva vihma, kui atmosfris sademed tekivad, kuid enne maale judmist aurustuvad ra. Nii pevane kui aastane temperatuuri amplituud on vga suur. Peval vib temperatuur olla le 50?, sel aga langeda alla 0?. Kikumise phjuseks on kuivus. huniiskus on 10-20%, veeaur jahtub ja soojeneb aga kiiresti ning ei tasakaalusta temperatuuri. Vikese niiskuse tttu ei ole ka pilvi, nii et peval juavad pikesekiired enamasti maani ning soojendavad seda, sel ei takista aga miski soojuse tagasikiirgumist atmosfri. Krbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust le endas hoida. Aasta keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25?. Krgemad keskmised temperatuurid on 43,5-49?
Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 69. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme. On kolm erinevat vööd: 70. *Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole. 71. *Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73
katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv.
max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk. (alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga (delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise kogusega. (delta)Alfa=V.vrhk(jagatud)V0 . Vrhu tegur koormad suitsuimeja le. Vrhutegurid on limiteeritud ja tema kikumise tegurid on piiratud (delta)Alfa=0...0,2 lubatud piirvrtused tuuakse katla paigutusnormides. Pilantsi alusel plemisprotsessi asuvate ktuse jumasside summa on vrdne plemis protsessis tekkivate plemisgaaside ja tahkete plemisjkide summaga.Materjali bilantsi vrrandist saab leida ka kui palju kulub hku tegelikult hele massihiku ktuse pletamiseks. Ja samuti saab leida kui palju tekib plemisgaase. Summaarset plemisgaaside mahtu on vaja teada selleks et vlja arvutada katla
Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U U1 U2 I2 +j joon. 2
enamikul teraviljadel, kanarbikulised, orhideed, kartul, unapuu) korral tungib seene niit taime rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub mullas mullas esineb baktereid (Bacillus thuringiensis), mis on patogeensed putukatele
annaabi.ee 
