Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. 2. Kukerpuu jääb kindlasti meelde kõigile neile, kes maitsevad ta punaseid marju. Need on mõnusalt hapuka maitsega. Marjad on küll väikesed, kuid kasvavad suures kobaras ja seetõttu on neid lihtne korjata Kikkapuu 1. Kikkapuu võiks olla tuttav eelkõige lõunaeestlastele, sest tema looduslikud leiukohad jäävad Koiva jõe ümbrusse ja Saaremaal Sõrve poolsaarele. 2. Kikkapuud kasvatatakse ilupõõsana ning ta metsistub kergesti. 3.Kikkapuu vili on mürgine, nende söömine võib kahjustada maksa ja neerusid ja põhjustada isegi surma. 4. Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatu okseti ja lahtistina.
Perekonna u. 175 liiki on levinud pms. Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Perekonna enamus liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, osa ka Austraalias, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosast on leitud umbes 80 erinevat liiki. Introdutseeritud 10 liigist kasvatatakse meil tihedalt tumedate väikeste karedate näsakestega (koorelõvedega) kaetud roheliste võrsete ja roosade kupardega Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit naastulist kikkapuud (E. verrucosus); pms. kiviktaimlates kasvatatavat igihaljast roomavat kitsaste allapoole käändunud lineaalsete lehtedega väike kikkapuud (E. verrucosus) ja pikkade tiibadega vaarikpunaste kupardega suuretiivalist kikkapuud (E. macropterus). Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma.
Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega. Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda
Puit on kergesti poleeritav, valmistatakse väiksemaid tarbeesemeid. Mitmetel liikidel sisaldab juurte koor 2...33 % kautsukitaolist ainet gutapertsi. Juurte koores leidub veel olenevalt liigist 10...15 % suhkruid ja valkaineid. Õied sisaldavad kergesti lenduvaid ja ebameeldiva lõhnaga aineid, millised võivad teatud osal inimestest kutsuda esile nõrgemaid mürgistusnähtusid. Mitmete liikide seemnetest valmistatud pulbreid kasutatakse rahvameditsiinis. Kikkapuud on väärt taimed haljastuses, kuna dekoratiivsed erksavärvilised viljad püsivad taimedel kuni lume tulekuni, paljudel liikidel on lehtedel kaunis sügisvärvus. Igihaljad liigid ja sordid on tavaliselt varjutaluvad. Taluvad hästi pügamist. Negatiivse poolena tuleks märkida seda, et põõsad kahjustuvad kergesti võrgendikoi rüüstest. Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda
annaabi.ee 
