Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.). Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel. Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas
Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis. Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two- step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval. Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena
Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two-step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo, kickapoo ), karoobuska ( ), subota ( ), kuhaanuska ( ), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks. 1920. - 1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott ( foxtrot ), tango, tsarleston ( charleston ), boston ja simmi ( shimmy ). Seltskonnatantsud tänapäeval Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20
Jugapuu- ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli. Edasi roosõieised: Toomingas/pihlakas(tuhk-/pooppuu(kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu Edasi pole enam üldse puud Türnpuu-lääne ja põhjaeesti Paakspuu-märjemad alad Kukerpuu Kuslapuu: harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel. Sõstrad- mage/must/karvane Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m. Kikapuu Lodjapuu Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed) Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud Lehis üle 200 eestis kasvatatud Vigalas, oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga Hobuksastan Paplid Elupuu Sirelid Kirsipuu- 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel Astelpaju Puidu tugevus Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad. Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud.
annaabi.ee 
