· risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 8-9 saj nn "Pilditüli"- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel. Selle tulemusena hävis palju ikoone ja mosaiike Ikoonid: eeskujuks võeti vanast Roomast enkaustika tehnikas mälestusportreed
· Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a
peale surma kaalutakse nende hing (süda) ära. Võrdluseks kasutati sulge. Kui süda oli kergem kui sulg, siis oli hing vaba ja sai teha seda edasi, mida tegi enne surma. Kui hing oli aga raskem kui sulg, siis sõi deemon selle hinge ära. 5. Kultuur Egiptlastel kujunes kiri välja umbes samal ajal kui ka tsivilisatsioon. Kasutati hieroglüüf kirja, kus üks hieroglüüf võis tähendada mõistet või häälikute kombinatsiooni. Kuna hieroglüüfe oli palju ja nende kijutamine oli tüütu kasutati neid ainult poliitiliste ja religioossete sisuga tekstide kirjutamisel. Kirjutati enamjaolt papüürusele. Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast mistõttu tekkis tal võimalus saada kirjutajaseisusesse. Kuna egiptlased uskusid seda, mida on tempel neile pähe määrinud ei pööratud eriti tähelepanu teadusele
· Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga
annaabi.ee 
