isagi. Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti "taevariigi isand, kes valitseb tões". Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nii: "Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu algus!" Ehnaton keeldus ka kuningavõimu traditsioonilisest rollist, mis samuti mõjutas Egiptuse riigi seisundit. Ehnatoni ei huvitanud välispoliitika, suhtus ükskõikselt abi soovivatesse liitlastesse, kes kasvõi anusid sõjalist toetust.
käest kogu Egiptuse kullaga. · Veekell (lk 398) - kahest ühendatud veeanumast koosnev kell, kus aega mõõdab aeglaselt voolav või tilkuv vesi. Veekell näitas täpset aega. · Preester Eje (lk 399) - Amoni preester. Ehnatoni kõrge ametniku Eje hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kiri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. · Teebai (lk 399) - Põhja pool üks Egiptuse suurimaid linnu. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe. Selle linna nimetus meenutas kreeklastele nende kodumaise linna Teebai (TEEBA) nimetust, ning hakkasid Tepet nimetama Teebaiks. Kreeklased nimetasid Egiptuse Teebaid, mis neile Homerose ajastul (11-9 ss.) tundus rikkaima linnana,
muuta. Vanad araablased kasutasid niisutuskraavi tegemiseks kõblast. Kaevati pikki, rööpseid niisutuskraave, mille vahele külvati vilja. Kraavidesse istutati veetaimi. Preester Eje (lk 418) - Amoni preester. Ehnatoni kõrge ametniku Eje hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kiri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. Kaheteistkümnes raamat Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse, kus Horemheb ta vastu võttis. Rääkides, mis eesmärkidel ta Süüriasse minna tahab, Horemheb vihastas, kuna ta oli nii palju vaeva näinud ja salakuulajaid ohverdanud. Sinuhe läks Süüria poole sõjavankriga, kus keset teed tulid vastu
(vt. Struve, lk.229-237). Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti "taevariigi isand, kes valitseb tões". Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nõnda: "Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu algus!" Nimelt tema tegi Duatis Niiluse ja juhtis selle inimeste juurde, põhjustades jõevoogude tõusu; tema oli see, kes saatis vihma neile maadele, milleni Niilus rikastav tulvavesi ei küündinud. "Sina lood allilmas Niiluse, sina juhid selle oma tahtel siia, et see võiks anda elu