Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhatajaks. Mulle meeldis see raamat väga, huvitav oli see, et see raamatu tegevus on tegelikult umbes neli tundi J
Kuna meie koolis on liiga palju õpilasi, on klassid jaotatud paralleelidesse. Päevas on 4-8 õppetundi. Üks tund kestab 45 minutit. Koolis on võimalik süüa ka sooja toitu.Toidumenüü on mitmekesine. Kooli sööklas on puhvet, kust lapsed saavad osta magusaid saiakesi. Sellepärast ei söögi pooled meie koolis lõunat. Tunnistused on eestikeelsed. Klassi saab lõpetada ainult siis, kui tunnistusel on vähemalt kolmed. Paremad õpilased saavad kiituskirjad. Need, kellel on ainult viied, saavad kuldses kirjas kirjutatud kiituskirja, natuke kehvemate tulemustega noored saavad hõbedases kirjas kirjutatud kiituskirja. Meie koolis pole kehtestatud koolivormi. Poisid kannavad tavaliselt teksapükse, fliisi ja särki. Tüdrukud kannavad seelikut ja pluusi. Jalas kantakse sandaale, sest botased on keelatud. Koolikotid on meil ülearu rasked, sest õpikuid on suhteliselt palju. Õpikute
Hindamise korraldus Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Nõuded õpetaja töökavale Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris. Koolis peetavad dokumendid Klassipäevik / e-kool Õpilase tunnistus Õpilaspilet (klassijuhataja kohustus) Puudujate päevik Kiituskirjad kiituskaardid Põhikooli / gümnaasiumi lõputunnistused Õpilaspäevik (põhikoolis kohustuslik) Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS) Õpilasregister Teatis õpilaste liikumise kohta Probleemlaste kaart Arstitõendid Hinnetelehed Lastevanemate koosoleku protokollid (kui klass on pahandust teinud) Kirjalik teade lapsevanemale õppenõukogu otsusest
oleks hakatud fikseerima ka edetabelites. Et abi väljaspoolt polnud loota, otsustati ise õlad alla panna. Eelkõige oli vaja koolistaadioni, mille asukohaks sai Aruküla park. Kogu ürituse hingeks olid koolidirektor Gunhard Rundu ja kehalise kasvatuse õpetaja Uno Aan. Kuigi staadionirada sai vaid 250 meetri pikkune, rahuldas see koerulaste minimaalsemaid vajadusi. Avapidustustel anti tublimatele staadioniehitajatele üle kiituskirjad ning neile usaldati seal ka lipuheiskamine. Mitmel aastal peeti sel staadionil vabariiklikku mitmevõistlust noortele. 1970-ndatel aastatel läksid paljud Koeru noored õppima Tallina Spordiinternaatkooli, kuid vabariigi tippu jõudis neist vaid Sergei Ustintsev, kes jooksis 1500 meetrit 3.47,9 ja 5000 meetrit 14.02,5 ning oli nende tulemustega vabariigi eliidis. Tema parimaks saavutuseks tuleks lugeda 1976. aastal NSV Liidu juunioride MV hõbemedalit 1500 meetri jooksus. 1978
eesmärgi üle. Õnn võib olla ka ootamatu ja üllatav väljaspool isiku mõjuulatust tekkiv seisund – loteriivõit, pärandus, varanduse leidmine, kohtumine väärika isikuga jms. Ühiskondlik moment on siin kaudne – õnn on ju subjektiivne tunnetus. Kui eristada õnne ja õnnelikkust, siis õnn on ülev meeleolu, õnnelikkus aga pikemaaegne rahuloluseisund. Loovuse eesmärgiks on õnne seisundi saavutamine. Õnne kategooriat kasutatakse inimeste motiveerimiseks – medalid, aumärgid, kiituskirjad, diplomid, preemiad jms loovad üleva positiivse meeleolu ja innustavad loovatele tegudele. See kõik on aga ajutine ja lühiaegne. Au on subjektiivne mõiste, mis iseloomustab ühelt poolt inimese arusaama enda väärtusest, nn eneseväärikus, teiselt poolt on au aga ühiskonna hinnang isiku kõlbelisele tarkusele, mida nimetatakse väärikuseks. Kui vaadelda väärikuse mõistet lähemalt, siis võime täheldada siin eripärasid
Loomulikult ei tähenda see, nagu ei tohiks me lastele midagi kinkida ja neile taskuraha anda. Me kingime lapsele midagi ja anname talle taskuraha, aga me ei kauple temaga ega maksa kinni pisiteeneid. Kiitust saab väljendada mitmel erineval viisil: naeratusega, kiitva sõnaga, julgustava märkusega, puudutusega, paitusega, teatud õiguste andmisega, lubadusega ning aineliste asjadega, nagu koolitunnistuse head hinded, kiituskirjad, kingitused, raamatud, lilled, maiustused, ekskursioonid jms; Hea hinne on kiitus! Laps tuleb esimesse klassi. Ta on täis uudishimu ja tahab kõike teada. Kuidas hakkab tal koolis minema ning missuguseks kujuneb tema koolihoiak, oleneb palju õpetajast. Õppeaasta algusest peale on vaja hakata pingsalt tööle: tuleb käima panna jõukohane ja meeldiv tegevus, nii et lapsed lausa kannatamatult ootaksid järgmist tundi ja järgmist päeva. Et lapsel töö
annaabi.ee 
