Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali, baskiiri jt · Kiltmaa hobune pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks (224-238). Levinud kõrbes ja kiltmaadel, elava temperamendiga ja kuiva konstitutsiooniga, jalad kuivad, peened ja õhukese nahaga. Lakk ja tukk väikesed ning hõredad. Kesk-aasia , väike aasia, araabia ps. tõud ja tõõp aluseks tänapäeva kiirushobustele. · Metsahobune lai otsmik, lüheldane näo osa, paksud lõuapärad. Indeks (120-145), kael lühike ja lihaseline, karvastik lopsakas, lakk ja tukk paks. Levinud skandinaavias, baltimaades. Ewarti klassifikatsioon paneb kahjuks ühte rühma nii l-euroopa suurima shire'i hobuse ja aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused
Perekonna tüüp Väljapaistva ema järglaskond. Naisliin moodustab perekonna. Kasvanduse tüüp Paaride valik. Võib hõlmata kõiki eelnevaid liine endas. Samasse tõugu või tõusisese rühma 01.03.06 Klassikaline tüpiseerimine (raamatust lk 206) Frank , lähtus tõugude päritolus ja geograafiliselt levikust, jaotas tõud kaheks: 1. idamaised (equus caballus orientalis) türgi, iraan, iraak, jne. Tuntum on araabia täisvereline hobune.Aluseks tänapäeva kiirushobustele. 2. läänemaised (e.c. ...) need lääne-euroopa piirkonnad, kus sagedasti sajab vihma ja hobused on koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel, mitmesugustes piirkondades loodusliku valiku teel ühest liigist. Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S
21. Kehaehituse põhiregioonid pea- luuliseks aluseks kolju, suheliselt püsiv, kuid iseloomulik vorm; avaldub tõu või tootmissuunale, aga isegi vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude
karvastikuga. Tavaliselt on nad flegmaatilise närvitüübiga. See konstitutsioonitüüp on omane tööveistele (hall ukraina veis). Peale eelnimetatud konstitutsioonitüüpide eristatakse veel kombineeritud tüüpe: Toores-tihke see on omane mäestiku veistele (näit. simmentali tõug). 15 VEISEKASVATUS Õrn-tihke omane piimaveistele ja kiirushobustele. Õrn-kohev omane lihatõugu veistele. Toores-kohev - kõige ebasoovitavam tüüp. Niisuguse konstitutsiooniga loomad on vähe vastupidavad ja haigustele vastuvõtlikud. Hiljem (1931.a.) pakkus Sveitsi teadlane J.U. DUERST välja oma konstitutsioonitüüpide klassifikatsiooni. Tema klassifikatsioon on rajatud ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärasustele ning selles on kaks põhitüüpi. 1. Hingamistüüp ehk leptosoomne tüüp.
annaabi.ee 
