Kiirusvõimekuse paranemine sõltub ka töötavate lihaste jõuvõimekusest. Seepärast tuleb kiirusvõimete arendamisel kasutada jõutreeningut. Kuna lastel lihasjõu suurenemine algab peamiselt sugulise küpsemise perioodil või vähe hiljem, siis paremaid tulemusi kiirusvõimete arengus saavutatkse just selles eas. Kiirusvõimete paranemine, mis toimub närviprotsesside kohanemise tulemusena, algab juba mõnevõrra varem, n.ö enne sugulise küpsemise perioodi. See tähendab,et kiirusharjutuste kasutamisel lastel areneb lihastevaheline koordinatsioon, mille tulemusel lihastöö muutub efektiivsemaks. Selles vanuses liigutuste kiiruse suurenemine on seotud lihas-närviaparaadi kohanemisega, mitte aga lihaste jõuvõimekuse paranemisega. Kõigi spordialade puhul on liigutuste efektiivsuse ja ökonoomsuse tagamiseks vajalik õige tehnika. Seepärast tuleb kiirustreeningu puhul rangelt jälgida õige tehnika säilimist. Liigutuse
3. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185–190 lööki/min, harjutuse (lõigu) optimaalne kestus kuni 10 min. Sobivaim arendamise meetod on ekstensiivne intervallmeetod, vähemal määral intensiivne intervallmeetod. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste doseerimise põhimõtted on toodud kiirusharjutuste loetelus. 5. Alaktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutusi kasutatakse maksimaalse kiiruse ja kreatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks. Arendamiseks on sobivad kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30–150 m.Põhiliseks arendamise meetodiks on kordusmeetod. Üldarendavad harjutused ja nende tähtsus Üldarendavate harjutuste valikul tuleb silmas pidada: noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige
(paigalt kaugus-, kolmik-, viisikhüpe) loovad aluse intensiivsematele vertikaalsetele hüpetele (tõkkehüpped ja sügavushüpped). Oluline on jälgida, et vertikaalsete hüpete kasutamise vahel oleks taastumiseks vähemalt 48 tundi, horisontaalsete hüpete puhul 24 tundi. Kiirustreeningu abistavate treeninguvahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus.
Erilist rõhku on vaja pöörata lihase- lastsusele, võimele efektiivselt ära kasutada elastsusenergiat. See põhineb tuntud füsioloogilisel seaduspärasusel, et optimaalselt venitatud lihas on võimeline kiire- maks kokkutõmbeks. Lihaselastsuse arendamise kõige paremateks vahenditeks on mitmesugused hüppe- ja hüplemisharjutused. Optimaalne harjutuste järjestus kiirusharjutuste läbiviimisel: 1) tehnikaharjutused, 2) maksimaalse kiiruse harjutused, 3) jõuharjutused, 4) kiirusliku vastupidavuse harjutused, 5) vastupidavusharjutused. Kõige üldisemad põhimõtted maksimaalse kiiruse arendamisel: - intensiivsus 95100% maksimaalsest,
annaabi.ee 
