· tsüklilistel harjutustel ei tohiks harjutuse kestvus olla pikem kui 8-10 sekundit, noorte puhul mitte üle 6 sekundi. · sportmängudes peab alati olema hea seos jooksukiirusel ja mänguliste tehnilis-taktikaliste liikumistega · liigutuste kiiruse arendamiseks sportmängudes on soovitatav järkjärgult kiirust suurendada, samuti tõsta harjutuste keerukust lihtsatest kuni mänguliste situatsioonideni · kahe treeningu korral päevas ei tohiks teises treeningu ajal kiirusharjutusi teha, kui esimene treening oli intensiivne · hea tegevuskiiruse arendamiseks soovitatakse koormuse raskusastet järkjärgult suurendada · kiirustreeningu tuleks teha aastaringselt, pikad pausid mõjuvad halvasti kiiruse tasemele Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on: põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks. Lihasjõu plahvatusliku rakenduse arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga liigutused (nt
mängu, sest vahest oleme pidanud suure rahvahulga tõttu tegema mitu võistkonda, kes koguaeg vahetuvad ja nii ei saa väga hästi mängitud. Meie trenni proovimängu juures on hea see, et alati arutame vigu ja üritame lihvida neid. Proovime sobitada ka eelnevalt mainitud harjutusi mängudesse, et see huvitavam ja mitmekülgsem oleks ja ka nii saame enda mänguoskusi parandada. Mängima motiveerib ka teadmine, et kaotaja peab tegema kaotatud punktide arvu kiirusharjutusi, mida enam keegi hästi ei jõua ega taha teha. Seega , nagu näha , on võrkpall väga raske mäng ja nõuab hoolikat treenimist ja esimese korraga ei tule kunagi mäng hästi välja ja see on igati normaalne, sest kiirus, tasakaal ja täpsus nõuavad rasket ja kauaaegset tööd. Samuti on alati hea pingutada mitu aastat ja hiljem suvel rannas võrkpalli mängida või käia võistlustel, kus võib ka võitu saavutada. Mina soovitaksin võrkpalli
intensiivsuse ja kordusarvude poolest. Eriti oluline on kõrgete koormuste kasutamise perioodidel intensiivistada sooritavate liigutuste mõtestamist ja kontsentreerida tähelepanu tehnikaga ujumisele, et ei kujuneks vilumust vigadega sooritatud liigutustest. Tehnikaharjutusi ja tervikliku ujumisviisi tehnika nõuete kontrolli tuleb planeerida eriti võistluseelsel etapil. Ujujat, kes koormuse vähenemisel hakkab üha paremini tunnetama vett ning sooritama kiirusharjutusi võistluseelses ettevalmistuses, ei tohi just nüüd jätta ilma treeneri pidevast nõuannetest tehnika küsimustes. Hea veetunde tekkimisel kipuvad domineerima just ebaratsionaalsed liigutused, sest neid on ehk mugavam ja kergem sooritada kui õigeid, nõuetekohaseid liigutusi. Seetõttu peab treener teraselt jälgima iga võistluseelsel ettevalmistusel läbitavat kiiret lõiku. On vajalik ujujapoolne tugev, mõtestatud ja kontsentreeritud tähelepanuga tegevus. (Haljand, Tamp, 2007: 21)
Nüüd on algtase kõrgenenud, kuid taastumine kulgeb jälle SK faasi kaudu. Kui aga uut pingutust ei järgne, langevad organismi energiavarud algtasemel .Kui iga uus pingutus algab liiga vara, enne kui energeetilised kulutused on taastunud ja SK saavutatud, järgneb energiavarude järkjärguline väljakurnamine ja tekib alus ületreenituse tekkeks. Taastumine erineva iseloomuga tööst kulgeb erineva kiirusega. N kui sooritati kiirusharjutusi, siis kõigepealt taastub hoopis aeroobne töövõime, siis anaeroobne ja lõpuks kiirusomadused. Aeroobse iseloomuga harjutuste järgselt on taastumine vastupidine: enne kiirusomadused, siis anaeroobne ja lõpuks aeroobne töövõime. Superkompensatsiooni seadus- treeningule järgneval perioodil taastuvad organismi energiavarud lähtetasemest kõrgemale, mistõttu on teatud aeg peale pingutuse lõppu energeetiline potentsiaal kõrgem
annaabi.ee 
