närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele
3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju, ülenevad tagaväädis. 4. Teise neuroni keha ‒ nucleus gracilis, (alumisest 19 spinaalsegmendist), nucleus cuneatus (12 ülemisest segmendist). 5. Aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele ‒ fibrae arcuatae interna. 6. Ülenevad lemniscus medialis´es. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagaraga gyrus postcentralis´es. Näo piirkonnast epikriitiline tundlikkus, seotud kraniaalnärvidega. Tractus trigeminothalamicus 1. Retseptor (liigestes, lihastes, kõõlustes), perifeersed kiud kraniaalnärvi – n. trigeminus´e (mandibularis´e) kaudu mälumislihastelt. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion trigeminale. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju radix sensoria kaudu. 4
edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja. Hippokampus on oluline mälu tagamiseks. REFLEKSID: refleks – närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele tingimatu refleks – pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kõikidel liikidel üsna sarnased
nucleus ventralis posterolateralis (CF12) nucleus ventralis posteromedialis (C13) projetseeruvad aju ülitundlikkuse tsentris – gyrus postcentralis’es (E14) Nuclei reticulares (C15) - õhuke kausitaoline kiht talamuse lateraalküljel - ühenduvad laialdase koorealaga Nuclei posteriores - Pulvinar (D16) moodustab talamuse tagumise 1/3 integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega
.. ja tagumine kiirukoor on tajumisel ja käitmuse juhtmisel oluline!tagumise kiiru korral kahjustused ... Gerstmanni sümndroom – 1 sümpotm paketist. Ei suuda näppe osutada ja kasutada. Seotud Vasaku ja parema prk eristamisel on kahjustuse korral puudulik ja ruumilisus kahjustatud. In vasaku kiirusagaraga ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist. Kui on kahjustatud PE ja PF (eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei tekivad
annaabi.ee 
