Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse kuuluvate organismidena on ka parasiite, kes tekitavad loomadel ja inimesel mitmesuguseid haigusi.
kaelusviburloomadega, põhirühmad, näiteid. 11. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 12. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid. 13. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 14. Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende oletatav koht süsteemis ja lühike iseloomustus. 15. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. 16. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid. 17. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): mis rühmades esineb, näiteid. 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid. 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 20
I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel. e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma. II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud algloomad. Amööb Amoeba proteus: Pildid: http://faculty.clintoncc.suny
Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs.
Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel - kambrilistel. Hukkunud kambriliste kojad settisid merepõhja ja neist kujunesid aegade jooksul lubjakivi- ja kriidilademed. Näiteks koolis kasutatav kriit koosneb peamiselt ürgsete kambriliste kodade jäänustest. Ka meres elavad kiirloomad on ühed vanimad algloomadest. Nende ränistunud toes (skelett) meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi jms kujundeid. Väljasurnud kiirloomade toesed on osalenud samuti mitmesuguste settekivimite moodustamisel. Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel. Pilt ja alltekst: Algloomade settimisel on tekkinud kriidilademed Doveris Inglismaal. Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega: nt 1-2 mm paksuse settekihi moodustumiseks on kulunud umbes 1000 aastat. Ühes grammis lubjakivis võib olla ligi 50.000 alglooma koda. Paljud algloomad on parasiidid
annaabi.ee 
