teadlikud enda õigustest ja seetõttu ei oska või ei suuda end ise kaitsta asutuste ja ettevõtete ees, kes nende teadmatust pahatahtlikult ära tahavad kasutada. Teadmatusest rääkides saab tõstatada ka viimastel aastatel väga aktuaalse probleemi, milleks on kiirlaenude võtmine kuid suutmatus tagasi maksta sellega kaasnevaid intresse. Inimesed võtavad kas hetkeajendil või siis sundseisus endale sms- ja muid kiirlaene, kuid ei oska arvestada intressidega, mis selliste laenudega kaasnevad. Sellega tekivad aga veelgi suuremad võlad ning inimesed on lõpuks täielikult laostunud. Rääkides inimeste rumalusest kiirlaenude kontekstis, leian, et see on üha kasvav probleem, mis saab alguse hoopis sügavamalt. Inimesi pole piisavalt informeeritud kõiksugustest ohtudest ja riskidest, mis kaasnevad selliste laenudega. Riik ei ole suutnud võimaldada inimestele piisavalt töökohti ning töökohtadele
Meedia kaudu sisendatakse neile, et kõik, mis Põhja-Koreas valesti läheb on Ameerika Ühendriikide süü. Neid õhutatakse sõjajalal olema Ameerika Ühendriikidega. Seetõttu ongi nad väga sõjakad inimesed, kuna nad on sellises ühiskonnas terve elu elanud ning nad ei tea, mis toimub väljaspool. Me elame tarbimisühikonnas. Tänapäeval on see täiesti loomulik, et iga inimene on oma elu jooksul laenu võtnud. Meedia esiteks reklaamib nii kiirlaene kui ka muid laene väga palju. Meediat kasutatakse ka inimestega manipuleerimiseks. Nimelt suurendades materiaalsete asjade väärtust. Inimestele tundub, et kui omatakse palju ja häid asju, siis on hea elu. Tihtipeale võtavad inimesed laenu selleks, et osta naabrist parem auto või osta maja, mida nad endale tegelikkuses lubada ei saa. Näiteks Ameerikas on krediitkaardi omamine täiesti tavaline ning krediitkaardivõlad on veel tavalisemad nähtused
nende enda laps oma elamist vajab) tähendab üle seitsmekümne tuhande euro kasumit, pluss korter jääb ka alles. Inimesed ei mõistnud, miks ta valis nii nagu valis. Miks ta vahetas hetkelise adrenaliini ja naudingu mõistlikuma investeeringu vastu. Samuti torkab järjest enam silma, et kiirlaenufirmad on turul sama tegijad kui oma algusaastatel. Ehk pisut rohkem piiratud, aga üüratu protsendiga tarbimis- ja kiirlaene pakkuvad firmad ei ole kuhugi kadunud. Mõned aastad tagasi, kui kiirlaenu firmad turule tulid ennustasid kõik minu lähedased ja arvatavasti kogu majanduslikult haritud rahvas, et need kaovad küll kiiresti. Paar-kolm protsenti nõrgameelseid ja naiivseid, kes selle õnge lähevad, saavad oma vitsad kätte. Ülejäänud inimesed on liiga targad, et minna millegi nii labase ja ohtliku õnge nagu SMS laen. Mina, minu lähedased/tuttavad ja suur hulk rahvast eksisid
kelle tegevusalaks on märgitud „laenutehingud“. Iga kirje sisaldab ettevõtja nime, äriregistri koodi, tegevuskohta ja registreerimise kuupäeva. Kuna sellega info ka piirdub, pole kahjuks võimalik üksnes registri baasil eristada eraisikutele tarbimiskrediidi (sh kiirlaenud) pakkujaid muud tüüpi finantseerimisasutusena tegutsevatest ettevõtetest. Seega ei paku register tema tänasel kujul võimalust teha väljavõtet ärimudeli alusel, et saada ammendav loend eraisikutele kiirlaene pakkuvatest ettevõtetest. Ammugi ei edasta ettevõtjad registrile andmeid oma laenutegevuse sisuliste näitajate (laenumaht, klientide arv jne) kohta. ____ 1.mail 2009 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseaduse muudatused, mille tulemusena kaotati ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi direktiivi sätete rakendamisel (varasemalt ei kohaldunud need sätted laenudele, mis olid
annaabi.ee 
