J.Gaarder “Sofie maailm” Aiapidu Dita Donatella Henriette Kadak KSG 12-2 AIAPIDU Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele
klaas), deodorant (roll-on, plast), diskett, dusikardin, elektripirn, foolium (nt jogurtitopsi pealt), fotofilm, grammofoniplaat, grillkanakott (fooliumiga vooderdatud), grillsöekott, grillsüsi, habemeajamiszilett, hambahari, hambapastatuub (metall), hambapastatuub (plast), hapukoorepakk (kile), hügieenisidemed, jalanõud, juuksevärv, jõuluehted, jõupaber (vahatatud), jäätisepaber, kamm, kassett, kassiliiv, kastrul, kell, kiirköitja, kile (vorsti, juustu ümbert), kiletatud paber, kingad, kingakreem, kingipaber, klaasikillud, kohukese ümbrispaber, kohvipakk (foolium), kommipaber, kondid, kondoom, kontaktläätsed, koogivorm, kreemituub, kristallist esemed, krõpsude ümbriskott (foolium), kummikindad, kummist esemed, kunstlilled, kustukumm, käekell, käärid, küpsetuspaber, küpsisepaber, küünal, küünelakk, lamineeritud paber, leivakoti klõpsud, lillepott (keraamiline), lillepott (plast), lillepott
rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei isa tollel ajal seda välja anda tahtnud. Isa oli lubanud seda oma pojal lugeda ning muidugi tahtis ka hiljem tagasisidet saada. Kiirköitja peale oli sinise pastakaga maalitud ,,SUUSAMÜTS''. Suusamütsi lugu rääkiski suusamütside varastamisest, kuidas üks kamp poisse lihtsalt tõmbasid neid peast ära ning kuidas siis ohver seda iga hinna eest tagasi saada tahtis. Tehti ka politseisse avaldus ning käidi kokkusaamisel, kuid siis ei osutunud müts õige omaniku omakski. Viimase mütsi vargusega jäid vargad vahele ning siis lubasid mütsi tagastada, et keegi neid politseisse ei annaks. Karl-Erik luges
Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei isa tollel ajal seda välja anda tahtnud. Isa oli lubanud seda oma pojal lugeda ning muidugi tahtis ka hiljem tagasisidet saada. Kiirköitja peale oli sinise pastakaga maalitud ,,SUUSAMÜTS''. Suusamütsi lugu rääkiski suusamütside varastamisest, kuidas üks kamp poisse lihtsalt tõmbasid neid peast ära ning kuidas siis ohver seda iga hinna eest tagasi saada tahtis. Tehti ka politseisse avaldus ning käidi kokkusaamisel, kuid siis ei osutunud müts õige omaniku omakski. Viimase mütsi vargusega jäid vargad vahele ning siis lubasid mütsi tagastada, et keegi neid politseisse ei annaks
sealt kogu aeg siinsele kodule vastuvõtmatut ja võõrast. Loo põhimõte seisneski faktil, et sa võid parimsõber küll olla, aga kui su sõbranna on erirahvusest, siis tähendab see ka tihti erievaid põhimõtteid. Ta võib olla sõber sinuga, aga kas ka sinu rahvuse ja kodumaaga? Järgmine lugu rääkis isast ja pojast, kes õhtuti konutasid sauna eelruumis juttu rääkides ja päeval koos tööd tehes. Poeg Karl-Eerik leiab ühel päeva oma isa kiirköitja, kus on vahel pikem jutustus millestki. Tegemist oli isa kaua aega tagasi kaduma läinud köitega. Kooliajal olevat ta huvi tundnud ilukirjandusliku loomingu vastu ja tegelenud sellega tehnikumis, kus ta õppis pärast põhikooli. Isa annab siis selle pojale lugeda ja palub hilisemat arvamust mitte ainult enda teada jätta. Lugu pärines isa koolieast ehk siis paarikümne aasta tagant. Lugu rääkis poiste kambast , kes tõmbasid tänaval möödakäiatel mütse peast ära
annaabi.ee 
