stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploidsed ja tuumamembraanita. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. · Jagunevad kuju järgi: kera- e kokid, pulk- e batsillid, spiraalsed e sprillid, keerits- e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid. · Kasutamine: bakteriaalsete haiguste ravi, antibiootikumid (kiirikbakterid), vitamiinide, puhastusvahendite ja hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub
Lisada ka kasutatud kirjandus (raamatud, artiklid, veebilehed). Kasutatud kirjandus ei lähe mahus (100-200 sõna) arvesse. Näidised olemas ÕIS-is. 2) mikrobioloogia-alase lühivideo otsimine internetist. Video link saata T. Mikrobioloogia I 2017 Alamäele E-kirjaga. Paar näidet entsüklopeediaartiklite kohta, esimene (aktinobakterite ehk kiirikbakterite kohta) on TEA entsüklopeediast. Mikrobioloogia I 2017 Teema: kiirikbakterid (Actinobacteria) Actinobacteria on suur hõimkond bakterite domeenis. Väga paljud aktinobakterid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui mütseelis vaheseinu esineb, siis harva. Mütseelis on palju kromosoomikoopiaid. Mikrobioloogia I 2017 Kiirikbakterid (Actinobacteria),
tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi - ribadena. Juuremügarad neid moodustavad mügarbakterid, limaseened ja kiirikbakterid. Liblikõielistel taimed eritavad juuremügaratest lämmastikuühendeid, lämmastik on kasvamiseks hea. Mükoriisa - on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus. Mükoriisat moodustavad põhiliselt kübarseened. Parasiidid - pole võimelised iseseisvalt toituma. Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine · lehtede, õite ja viljade kandmine
kuid nad võtavad vermikompostimisest sellegipoolest osa ja satuvad sinna peamiselt jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad. Esmasedtarbijad, kes tarbivad vahetult orgaanilistmaterjali on: bakterid, seened, aktinomütseedid ehk kiirikbakterid. Nende hulka võib lugeda ka nematoode, algloomasid, vihmausse, lestasid ja kärbseid, kui nad lagundavadotse orgaanilist materjali. Teise astme moodustavad organismid, kes toituvad primaarsetest tarbijatest või nende jäänustest, näiteks: hooghännalised ja pihumardiklased. Tertsiaarsed tarbijad ehk kiskjad toituvad primaarsetest või sekundaarsetest tarbijatest, kelleks võivad olla röövmardiklased, sajajalgsed või hiired, kes vermikomposti satuvad mööda minnes. Peamised saadused
orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. ·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused, Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid- organismid,kesotseseltmõjutavadtaimetalitlustniipositiivseltkuinegatiivselt·Lagundajadorganismi dkeslagundavadtaimejäänuseidrisosfäärisjavarises,mõjutavadtaimekaudselt,kunatoitainedvaban
lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid tungivad juurekarva kaudu juurerakkudesse ja panevad juurekoed vohama. Selle tulemusena tekivad nii pea- kui külgjuurtele ebamäärase kujuga juuremügarad. Mügarbakterid aitavad taimel omastada mullaõhu lämmastikku ja rikastavad sel moel ka mulda lämmastikuga. Tänu sellisele sümbioosile suudavad puittaimed kasvada lämmastikuvaestel muldadel. 3.1.2. Puittaimede tüvi ja selle kasv Sõltuvalt sellest, kas on tegemist puu või põõsaga, on neil ka erinev ülesehitus
o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks o Suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas o Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha o Gram negatiivsed, liiguvad pinnal libisedes, painduva kestaga o Bakteriolüütilised toituvad bakteritest o Tsellulolüütilised lagundavad kristallilist tselluloosi ja toituvad taimejäänustest
annaabi.ee 
