Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki
(N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid Etteantud omadustega või etteantud koostisega betooni koostis ja lähtematerjalid tuleb valida nii, et betoonisegule
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideaine -na kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni ja täitematerjale 40°C-ni, tsementi ennast ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod
..W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb
....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem)
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes.
· Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest
annaabi.ee 
