Arvuti ja tervis Arvutis ole kuni 30 minutit. Arvutis kaua olemine rikub sinu silmi. Arvutiga töötama õiges kehaasendis. Üle kolme tunni päevas ei tohiks arvuti taga olla. Kuvar peab olema silmadest madalamal, sest allapoole on mugavam vaadata. Arvutitöökoha vale ülesehituspõhjustab sageli lihasevaevusi. Küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei tohiks olla alla 90 kraadi. Selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud. Arvutis olemine tekidab sõlutuvust ja näiteks unustad õppimise. Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda (nt. õhu temeratuur ja niiskus ). Arvutit kasutades peab olema õige valgus. Arvutist tulevad ka paljud haigused kuna arvutist tuleb kahjulikke kiirguseid.
Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog. Suure energiaga footonid. Raske tuuma lagunemine. Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine. lagunemine. Levib vähe. Kahjustab Peatub nahal. Põhjustab Läbimurre suur. Kahjustab kudesid. põletusi. organismi ka siis, kui organismi ei satu. MUID KIIRGUSEID: röntgenikiirgus, looduslik e. radioaktiivsus, neutronikiirgus.!! Mõõdetagse dosimeetriga! (SV) Kui 0.5-1 SV, siis hakkavad ilmuma kahjustused. 5 SV on surmav.
Kavantoptika Optkia uurib valguseid ja muid kiirguseid. Kvatoptika uurib valguse kvantide omadusi. Peale kvantoptika on veel laineoptika, geomeetrilineoptika, fotomeetria jne. Fotoefekt Tähendab elektroni välja löömist ainest valguskvandi poolt. Avastas H.Hertz. fotoefekti seaduse avastas A.Stoletov: 1) fotoelektronide hulk on võrdeline valgusvooga. 2) fotoelektronide kiirus on pöördvõrdeline lainepikkusega. 3)punakiir on suurim kiir mis tekitab fotoefekti. A.Einstein tuletas fotoefekti võrrandi, mille lühim kuju on E=A+Ek E-(valgus)kvandi energia E=hf ,kus f-valguse sagedus, ühik on 1Hz(hertz). Js plancki konstant. Kuna valguse kiirus vaakumis , siis . Kus -lainepikkus (m) , m/s. A-elektroni väljumistöö SJ-süst ühik 1J (dzaul) kasutusel ka 1eV (elektronvolt) s.o energia mille elektron saab lõigu läbimisel kui pinge selle oststel on 1V. Ek- fotoelektroni kineetiline energia , kus elektroni mass m=kg. Fotoefekti liigid ja kasutamine 1....
Tume mateeria Kosmoloogias ja astronoomias tuntakse tumedat mateeriat ainena, mis ei kiirga fikseeritavat valgust või teisi elektromagnetilisi kiirguseid. Seetõttu seda ei ole näha teleskoopidega, kuid on kindlalt olemas, sest selle gravitatsioon mõjutab objekte, mida saab vaadelda. Usutakse, et tume mateeria koosneb 83 % ainetest universiumis ja 23 % massi energiast. 1933. aastal postuleeris Fritz Zwicky tumeda mateeria, et võtta arvesse kadunud massi galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri
Mingil ajahetkel on x teljel võimalik registreerida sageduse(sünkroonsageduse) 3000p/min(2 pooluseline); 1500 p/min(4poolust); erinevaid e aj b väärtuseid. Max, min ja 0 väärtuseid, mis kõik liiguvad edasi valguskiirgusega c 1000p/min(6 poolust). Pöörlev magnetväli indutseerib rootori varrastes voolud ja (vaakumis c= 3*10astmel8 m/s). Kõiki kiirgusi tuleb kosmosest, päike kiirgab ka peakõiki kiirguseid neile hakkab mõjuma jõud, mis paneb rootorti pöörlema veidi aeglasemalt kui Elektromagnetlaineid liigitatakse lainepikkuse lambda järgi, tuntakse 7 nimetuse all. magnetväli ehk asünkroonselt. (Teke,omadused,tähtsus) Tähtsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, kõrgpingeliinid | tekitab energiakadusid |
.............................................. 24 TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK...................................... 25 KOKKUVÕTE........................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks. Ioniseerivateks kiirgusteks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja radioaktiivsetest materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). []
Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?-
kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetavaid erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnus kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses. 28. Mis on neeldumisdoos? Selle ühik. Neeldumistoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks on grei (Gy). 29. Mida mõõdetakse biodoosiga? Selle ühik. Biodoosiga mõõdetakse erinevaid bioloogilist toimet omavaid kiirguseid. 30. Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik? Millised on kiiritushaiguse tunnused? Inimesele on ohtlik röntgeni- ja radiaktiivne kiirgus. Kiiritushaiguse tunnused ilmnevad juba doosil 0,5...1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused. Kui doos muutub suuremaks, siis areneb silma katarakt, väheneb vere puna- ja valgeliblede hulk. Doosi 4 Sv puhul esineb 50% isegi surmajuhtumeid. Samuti tekitab kiiritus vähki ja geneetilist defekti. 31
annaabi.ee 
