· Inimesed elavad pidevas kiirgusvoos, mis tuleb maakoorest, kosmosest ja tehismaterjalidest. Üks osa kiirgusest kannab ioniseeriva kiirguse nime. Ioniseeriva kiirguse toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakese energia on piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks. See võib tähendada rakkude hävimist või muutusi geneetilises koodis. Ülemäärase kiirgusohu vältimiseks tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose ja järgida kiirgusnorme. Dosimeeter · Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Dosimeetrit kasutatakse peamiselt kahes valdkonnas: kiirguskeskkonnaga kokku puutuvate inimeste kaitsmisel ja kiirguse kasutamisel meditsiinis ja tööstuses.
vähendada 5–6 korda. Sama võimsusega põlevkivielektrijaam toodab lisaks suurele hulgale kasvuhoonegaasidele (mis lastakse keskkonda) umbes 3,6 miljonit tonni tuhka aastas. Müüt: Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist. Empiiriliselt on tõestatud, et vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda. Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda.
mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4) Lähimad AEJ: Lovisa(Soome), Ignalina(Leedu), Sosnovõi Bor(Leningradi oblast), Ringhals(Rootsi)
paranevad. Peale selle on meil võimalik lühendada kiirituse kestvust, saame end kaitsta ka sellega, et jääme varju, katame end riietusega ja kasutame päevituskreemi. Oma silmi saame kaitsta, kandes mütsi või päikeseprille. KOKKUVÕTE Radioaktiivse kiirituse ohud on arvesse võetud ja elanikkonnal ei ole nendest tingitu ski. Kiirgustöötajate aastased riskid võivad küll olla võrdsed kaluritöö ohtudega, uid tegelikkuses hoitakse kiirgusdoose väga madalal. Ohutuse seisukohast on olulised ioniseeriva kiirguse detektorid ja hoiatusmärgid. On olemas ohutud meetodid tööks nii suletud kui lahtiste radioaktiivsete allikatega.
Ekvivalentdoos- Radioaktiivsuse ühik tähisDH- ühik Sv(siivert) .H=DxQxN; N=1(inimesel) Q=B; G;R=1Q=N=10; Q=A=20 Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Looduslik kiirgusfoon, Med. Kiirgusfoon, Inimtegevusega kaasnev kiirgus, Tehis e. Kunstlik kiirgus.Rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos aastas inimesele 0,396-0,621 rad/a.Kiirguskaitse koefitsiet C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24 tunni jooksul väikesi kiirgusdoose.(maal 1,5...2,5. linnas 2,5...4) Lähimad AEJ: Lovisa(soome), Ignalina(leedu), Sosnovõi Bor(leningrad oblast) ja Ringhals(rootsi)
Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed- Selle toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakeste energia piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks,koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt enerigat, et rebida välja vähemalt üks elektron elektronkattest. Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest
kasutamisest tingitud kahju oleks minimaalne, samas aga ei saa kahjustatud kiirgustegevus ise. Kiirguskaitse põhieesmärgiks on: deterministlike efektide vältimine ja stohhastiliste efektide tõenäosuse piiramine. Õigustatud kiirgustegevuses: kiiritatud isiku riski piiramine, hoides isikudoose allpool kehtestatud piirmäärasid kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates nendest kindlasti saadavaid ja ka potentsiaalseid kiirgusdoose, hoides saadavad doosid, nende tõenäosuse või kiiritatavate inimeste arvu nii väikese kui see olemasolevates tingimustes mõistlikult on saavutatav. Rahvusvahelised organisatsioonid: ICRP International Commission on Radiological Protection Rahvusvaheline Radioloogiakaitse Komisjon UNSCEAR United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation
Peale selle on meil võimalik lühendada kiirituse kestvust, saame end kaitsta ka sellega, et jääme varju, katame end riietusega ja kasutame päevituskreemi. Oma silmi saame kaitsta, kandes mütsi või päikeseprille. Kokkuvõte · Radioaktiivse kiirituse ohud on arvesse võetud ja elanikkonnal ei ole nendest tingitud riski. · Kiirgustöötajate aastased riskid võivad küll olla võrdsed kaluritöö ohtudega, kuid tegelikkuses hoitakse kiirgusdoose väga madalal. · Ohutuse seisukohast on olulised ioniseeriva kiirguse detektorid ja hoiatusmärgid. · On olemas ohutud meetodid tööks nii suletud kui lahtiste radioaktiivsete allikatega. 1. Nimetage erinevatele inimgruppidele soovitatavad doosi piirmäärad. Kas teie arvates on need erinevate kiirgusliikide puhul erinevad? Kas te oskate nimetada teisi tööstusalasid, kus töötajaid ohustavaid riske peaks mingil moel piirama? 2
võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [] Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui
varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [3] 3.4 Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi
kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist. Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest. Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks. Kiirguskaitse eesmärk on välistada kiirguse akuutne toime, st. deterministlikud efektid ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste tekke risk. Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud doosidega. Looduslik foon mõjutab kõiki inimesi, personaalne kogudoos sõltub inimese elukohast ja töö eripärast (kiirgussfääri töötajad). Inglismaal on elanikkonna keskmine aastane saadav kogudoos 2.6 mSv, Soomes ca 5 mSv, Saksamaal 7 mSv, kusjuures 15-20% sellest on meditsiinilistest protseduuuridest saadud kiirgus. Mõõtühikud Kiirguse bioloogilise toime seisukohalt on oluline teha vahet kiirituse ehk
annaabi.ee 
