rütmihäired, vähktõbi, hüsteeriahood ja muud psüühilised häired. Organismile avaldavad kahjulikku mõju nii tehnilised kui looduslikud niinimetatud geostatsionaarsed väljad. Tehnilised väljad: Madalasageduslik vahelduv elektriväli Mõõdetakse millivoltides ( mV). Seda kiirgavad voolujuhid, seadmed ja aparaadid. Elektripliidid, külmkapid, lambid, juhtmestik, elektriradiaatorid, pesumasinad jm. Need objektid kiirgavad energiat kas radiaalselt või paralleelselt kiirgusallikaga. Radiaalselt- seadmest kõikides suundades. Paralleelselt- paralleelselt kiirgavad näiteks elektrijuhtmed. Inimese keha on vahelduvas elektriväljas kui antenn, sest elektriväli sidustub keha elektriliste protsessidega. Mida kaugem on vahe seadmest, seda nõrgem on väljatugevus. Vahelduv magnetväli Mõõdetakse nanoteslades (nT). Vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber. Näiteks kaablite, juhtmete, seadmete jm ümber. Vahelduv
Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude. Väliskiiritusravi see tähendab, et kasvajat kiiritatakse kehavälise kiirgusallikaga Väliskiiritusravi kasutatakse varajase kopsuvähi puhul alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravimeetodina III RAVIVIIS Keemiaravi eesmärk on kahjustada pahaloomulise kasvaja rakke ning sellega pidurdada kasvaja arengut Keemiaravi on põhiravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähijuhtudel, siis kui kasvaja on levinud teistesse elunditesse Vähivastased ravimid viiakse organismi kas suu kaudu või manustatakse otse
võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti pinnale või selle lähedusse ja tuumalaengu tahtlik/tahtmatu lõhkamine. Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Kiirguskeskus. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet ja on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel
Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib 3 hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. · Radioaktiivsed jäätmed - kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete
annaabi.ee 
